Raudtee elektrifitseerimiseks ja ehitustöödeks eraldatakse täiendavalt 68 miljonit eurot
jaak
07.05.2024
Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas käskkirjad, millega eraldatakse täiendavalt 68 miljonit eurot, et elektrifitseerida Eesti Raudtee Tartu ja Narva suunad ning rekonstrueerida mitmed raudteelõigud. Koos varasemalt otsustatud rahastusega investeeritakse elektrifitseerimiseks ja ehitustöödeks kokku ca 387 miljonit eurot.
Kliimaminister Kristen Michali sõnul on investeeringute eesmärk muuta rongiliiklus veelgi keskkonnasõbralikumaks ning tõsta selle kasutajate hulka. „Reisijate arvu kasvuks peab teenus olema mugav ja kiire ning taristu heas korras. Tehtavad investeeringud võimaldavad tõsta tulevikus reisirongide sõidukiirust kuni 160 km/h ning võtta kasutusele taktipõhise liikumisgraafikuga reisirongiliiklus,” sõnas minister.
Eraldatavast 68 miljonist eurost suunatakse 48 miljonit eurot Tallinna–Tartu, Tapa–Narva ja Lagedi–Muuga raudteelõikude elektrifitseerimiseks. Kuus miljonit eurot eraldatakse Tartu–Valga raudteelõigul kurvide õgvendamiseks ja Palupera–Keeni raudteelõigu rekonstrueerimiseks. Kiltsi–Vägeva raudteelõigu rekonstrueerimiseks ning Tapa–Tartu lõigul ooteplatvormide pikendamiseks ja tunnelite rajamiseks eraldatakse 14 miljonit eurot. Tegevusi rahastatakse CO2 vahenditest.
Lisaks mainitud investeeringutele otsustati mullu eraldada riigieelarve ja Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditest ca 236 miljonit eurot Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinide elektrifitseerimiseks ning ca 83 miljonit eurot kurvide õgvendamiseks ja raudtee remondiks Tallinna–Tartu–Koidula ja Tapa–Narva liinidel.
Süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseks on otsustatud elektrifitseerida Eesti Raudtee Tallinn–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ca 500 km ulatuses raudteed.
Related Posts
12.03.2026
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
12.03.2026
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
12.03.2026
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
12.03.2026
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
12.03.2026
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...