Riigiteede liiklussagedus kasvas aastaga 2,9%

2018. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2017. aastaga 2,9% ehk 968 autolt 995 autoni ööpäevas. 2017. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2016. aastaga 3,6%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

2018. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5395 autot ööpäevas (võrreldes 2017. aastaga kasv 2,4%), tugiteedel 1601 autot ööpäevas (kasv 2,7%) ja kõrvalteedel 310 autot ööpäevas (kasv 4%).

Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 32 723 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel 9,2-11,0 km, kus sõidab 30 457 ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,5-8,7 km, kus sõidab 26 112 autot ööpäevas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne.

Liiklusloenduse infosüsteemis oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 100 püsiloenduspunkti ning 47 perioodilist loenduspunkti.

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Laagri-Ääsmäe lõigul võeti kasutusele esimesed uut tüüpi püsiloendusseadmed Black Cat, mis võimaldavad sõidukite kohta koguda liiklusandmeid varasemast tihedamalt ehk iga minuti tagant. See on vajalik Smart E67 projekti raames paigaldatud uute elektrooniliste liiklusmärkide operatiivsemaks juhtimiseks.