Riik panustab 96 miljonit teedesse, et me jõuaks kiiremini sinna, kuhu me alati hilineme

Riik suunab teedeehitusse täiendavalt 96,8 miljonit eurot kolme eesmärgiga: kiirendada, ühendada ja ohutustada. Ning mis veelgi märkimisväärsem – raha tuleb suuresti Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi kasutamata jäänud rahakotist. Mis seisab, see läheb käiku, vähemalt paberil.

Silmapaistvaim summa – 42 miljonit eurot – maandub Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigule, kuhu kerkib 2+2 teelõik ja uus Päärdu sild. Märjamaale rajatakse samuti ümbersõit, sest mis oleks elu ilma väikese ringita – 17 miljonit sinna. Paia ristmik Tallinna–Tartu trassil saab 20 miljoniga uue hingamise. Sest ka buss väärib sirgemat teed.

Rail Baltica projekt, mis on umbes sama lineaarne kui rahvusvaheline koosolek, saab 5,8 miljonit Soodevahe kaubajaama arenduseks. Tulemas on sõlm, mis ühendab raudtee, maantee ja militaarlogistika. Sest kahjuks me elame maailmas, kus igaks juhuks peab olema valmis ka tanke vastu võtma.

Kui Euroopa rahakott jääb kitsaks, tuleb appi riigi oma. Lisaeelarvest tulevad veel 12 miljonit, et mõned teelõigud saaks tehtud varem, mitte siis, kui inimesed juba autodest loobunud on. Mustkatte saab Kõpu–Tõramaa–Jõesuu tee, rekonstrueeritakse Tõrvandi–Roiu lõik, ning Are kandis algab veel üks 2+2 möödasõidu ehitus.

Lisaks valmivad lähiaastatel veel Päädeva-Konuvere, Sauga-Pärnu ja Libatse-Nurme 2+2 lõigud ning mitmed viaduktid, sealhulgas Rail Balticu trassile ja Kanamale.

Täna on Eesti 2+2 maanteed kokku 79 kilomeetrit. Ehituses on veel 38 km. Selle investeeringulainega lisandub veel 13 km. Mitte just Saksamaa Autobahn, aga vähemalt oleme kuhugi teel.