Riik toetab transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist
jaak
14.10.2022
Ligikaudu 99 protsenti Euroopa Liidu piiriülestest kaubavedudest on endiselt seotud paberdokumentidega. Euroopa Komisjoni uuring näitas, et veodokumentide digitaliseerimine aitaks väikestel- ja keskmistel ettevõtetel säästa aastas kuni 60 protsenti halduskuludest. Toimiv e-veoselehe teenus aitaks oluliselt kokku hoida kõikide osapoolte aega ning hõlbustaks ühtlasi ka riigipoolset kontrolli- ja järelevalvetegevust.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul vajab transpordi- ja logistikasektor digipööret ning riigipoolse toetuse eesmärk on sellele hoogu juurde anda. „Kogu majandus liigub üha enam reaalajas liikuva andmevahetuse poole ja logistikasektoril on sellest enim võita. Teenusearenduse tulemusena oleks võimalik andmeid kontrollida reaalajas ja masinloetavalt. Nii väheneb transpordi- ja logistikaettevõtete halduskoormus, hoitakse kokku kulusid ja on võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida läbi riigi territooriumi sõitvate veokite vajalikke andmeid,“ selgitas Järvan.
Läbiviidud taotlusvooru raames taotleti toetusi 1,2 miljoni ulatuses ning EASi ja KredExi ühendasutus otsustas toetada kokku 6 projekti. Ühe projekti maksimaalne toetusumma võis olla 200 000 eurot. Projektide elluviimise tulemusena valmivad kaasaegsed andmevahetusplatvormid, mis loovad paberivaba, reaalajas jälgitava ning erinevatele osapooltele kättesaadava andmevahetusteenuse logistikasektorile. Projektid valmivad 2024. aastal. Seejärel planeeritakse toetada transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestumisi valmivate e-veoselehe andmevahetusteenusega.
„Transpordiinfo digitaliseerimisel on mõju kõikidele majandusharudele, kuid suurim otsene mõju on loomulikult transpordisektorile. Logistika efektiivsusest otseselt sõltuvad aga ka tööstus- ja kaubandusettevõtted,“ lisas Järvan.
Tegevust rahastatakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Related Posts
12.03.2026
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
12.03.2026
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
12.03.2026
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
12.03.2026
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
12.03.2026
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...