Singer ja Porsche 911 – kui nostalgia saab süsinikust tiivad
Mõnes kohas maailmas, näiteks Californias, ei ehitata autosid mitte selleks, et nendega lihtsalt punktist A punkti B sõita. Ja kui me räägime Singerist – firmast, kes võtab klassikalise Porsche 911 ja keerab selle peaaegu ebaõiglaseks täiuslikkuseks – siis me ei räägi lihtsalt restomodist. Me räägime reinkarneerunud legendist, kes kannab süsinikkiust ülikonda ja laulab neljaliitrise Cosworthi vabalt hingava mootoriga ballaade otse su südamesse.
Uusim Singeri meistriteos põhineb 1980ndate lõpu laia kerega Porsche Carrera SSE-l. Aga ära lase end petta – see pole lihtsalt värskelt ülelakitud vana kupee. Kere on süsinikplastist, iga liist ja detail on kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades piinliku täpsusega taastatud ning kogu auto kiirgab midagi, mida võiks kirjeldada kui „retro tulevikust”. Nagu oleks 1989. aasta disainer suitsetanud väga kallist sigarit ja unistanud 2025. aastast ja siis Singer tuli ning ehitas selle unistuse valmis.
Disainifriikide rõõmuks on ees midagi täiesti pöörast: udutuled, mis ei ole kuskil nähtaval. Need kerkivad välja vajadusel. Ja kui see pole piisavalt napakas detail: saad valida kahe tagatiiva vahel. Üks neist on massiivne nagu viil Tallinna linnamüüri, teine aga kavalalt peidetud elektriline spoiler, mis tõuseb nagu tuule eest põgenev päikesevari.
Salongis unusta suured ekraanid ja puuteplaadid. Nupud on nupud, kangid on kangid ja kui valid rajaversiooni, siis uksi tõmmatakse kinni rihmadega. Istmed on nagu Le Mansi-päevilt laenatud ämbrid ja käigukang ulatub läbi paljastatud mehaanika otse su peopesani.
Vabalt hingav 4,0-liitrine Cosworth annab kuni 426 hobujõudu, vedelikjahutus, neljaklapilised pead, muutuv ajastus ja lubatud pöördepiir 8000 p/min. See laulab nagu operalaulja, kellele makstakse palga asemel 98-oktaanise bensiiniga. Käigukastiks kuuene manuaal, sest see on ainus viis, kuidas selle autoga peakski tohtima suhelda. Ja jah, tagavedu – sest kõik muu oleks reetmine.
Ja hind? Keegi ei ütle seda otse, sest Singerid ei müüda, neid pakutakse. Aga võid arvestada vähemalt 1,85 miljoni euroga. Ja kui sa hakkad arutama, kas selle eest saaks kolm uut 911 Turbo S-i, siis sa ei ole see klient, kellele Singer müüb.
Aga kui sa oled, siis tea: iga kord, kui sa vajutad selle Cosworthi pedaali põhja ja kuuled, kuidas kogu maailm kaob tahavaatepeeglisse, siis tead – sa ei ostnud autot. Sa ostsid unistuse, millele pandi numbrimärk.