Tallinlased kasutavad naastrehve järjest vähem

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis valminud uurimusse tulemustest selgub, et naastrehvide osakaal Tallinna liikluses on viimaste aastatega kahanemas. Tänavu veebruaris tehtud loenduse kohaselt on Tallinnas naastrehvide kasutamise protsent 62%, mis on oluliselt madalam kui Soome üleriigilised uuringud näitavad (80-90%) ning pea samal tasemel nagu on kirjeldatud Stockholmis (60%). Varasematel aastatel on Tallinnas naastrehve kasutanud 77-69% autoomanikest.

Uuringu koostajate hinnangul võib naastrehvide populaarsuse langus olla tingitud soojadest ja lumevaestest talvedest, lamellrehvide arengust ning ka inimeste teadlikkuse kasvust. Saadakse aru, et naastrehv saastab õhku.

Naastrehv nõuab rohkem elusid kui päästab

Arvestades naastrehvidest tekkivat tolmu, müra ja teekatte kulumist, on Tarmo Sule kinnitusel kõikide põhjamaade soov viia naastrehve kasutavate sõidukite hulk miinimumini.

"Tervisemõjude hindamist ei ole Eestis veel tehtud, aga Rootsi ülikooli juures tehtud uuringus on jõutud tulemuseni, et naastrehvide kasutus nõuab rohkem elusid kui päästab," nentis ameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Ta kinnitas, et Tallinna peamine huvi naastrehvide kasutamist vähendada ongi seotud tervislikuma linnakeskkonna loomisega ning õhukvaliteedist tulenevate tervisemõjude ja surmade vähendamisega.

Lisaks on naastrehvide kasutamisel ka otsene majanduslik mõju. Võttes aluseks Naastrehvide mõju uuringu, oleks näiteks 20% naastrehvikasutusel ainuüksi eeldatav asfaltkatete taastamise kokkuhoid 2,4 miljonit eurot aastas.

Naastrehvid võivad minna maksustamisele

Uuringu koostajad analüüsisid ka erinevaid võimalusi naastrehvide kasutamist maksustada. "Maksustamine on äärmuslik, kuid samas eesmärgipärane viis teadvustada mõju ja alternatiivide ulatust. Maksustamist toetab ka põhimõte, et keskkonnasaastaja maksab ja kogutud maksude eest on võimalik tõsta puhastustööde ja teede taastamistööde intensiivsust," kinnitas Sulg.

Uuring toob välja kuidas Rootsi ja Norra on suutnud naastrehvide kasutamist maksustamise abil langetada. Oslos kehtestati iga-aastane naastrehvi maks, mille abil saavutati naastukasutuse tase 34%. Rootsis rakendati üksikute tänavate naastukeeldu ning Helsingi linn on seadnud eesmärgiks alandada naastrehvide kasutamist 30% -ni aastaks 2030.

"Kahjuks ei ole Tallinna linnal õiguslikku alust, mis võimaldaks piirata või maksustada naastrehvide kasutamist linna piires, seega oleks oluline ka initsiatiiv riiklikul tasandil keskkonnamõjude vähendamiseks ja tolmu ja müravaba keskkonna soodustamiseks," tunnistas Sulg.

Ka uuringu koostajad leiavad, et naastrehvikasutuse maksustamiseks on mitmeid võimalusi, kõige tülikam neist on

seotud administratiivjaotuse (linn, linnaosa, kvartal vms) põhise piiranguga. Tõsisemalt tasuks kaaluda üle-riiklikke skeeme. Hinnanguliselt on eeldatava naastumaksu aktsepteeritavaks piiriks 35 eurot aastas, mille ületamisel juhid võivad uuringu koostajate sõnul kergemini langetada otsused lamellrehvi kasutamise kasuks.

Linn plaanib uusi uuringuid

"Tellitud uuring ei käsitlenud kõiki keskkonnaaspekte, uurimustöö eesmärgiks oli rehvikasutuse osakaalude teadasaamine ja kasutuse piiramise võimaluste ja sellest lähtuvate stsenaariumite analüüsimine," rääks Sulg.

Uuring tõestab tema sõnul, et naastrehvide kasutamine on linnakodanike perspektiivist äärmiselt kulukas ja kahjulik harjumus, mis suures osas maailmas on muutumas. Muutust toetab ka lamellrehvide kiire areng ja kliima soojenemine.

"Uuringu käigus selgus mitmeid aspekte, mis vajavad jätkuuringu teostamist, milleks hetkel otsime partnerit just tervisemõjude ja tolmu konsistentsi suhtes," kinnitas Sulg, kelle sõnul kasutatakse uuringu tulemusi iga-aastase teavitustöö läbiviimisel lamellrehvi kampaania „Tolm tapab!“ raames, et suurendada inimeste teadlikkust.