Talv tuleb. Mida sa oma auto rehvidest teadma peaksid?

Suvi võib kulunud rehvidele üht-teist andeks anda, talv ei tee seda kunagi. Nüüd, kus talverehvi hooaeg sisuliselt käes, võta kuulda häid soovitusi, mida enne kiilasjääd, lund ja lörtsi tegema peaks. Kas mustrit on piisavalt? Kas naast või lamell? Kas paremad rehvid ette või taha? Millal talverehvid alla panna? Küsimusi, millele üks autokasutaja enne talvehooaga vastused peaks saama, on õige palju. Toyota ekspert Lauri Ert annab nõu.

Lamellid pane alla pigem varem kui hiljem

Eestis kestab talverehvi hooaeg oktoobrist märtsini, vähemalt. Talverehvide, st lamellide allapanekuga ei maksa oodata päevani, mil tuleb maha esimene laiem lumi ja kõigi vahetuspunktide järjekorrad ulatuvad hoobilt ülejärgmisse nädalasse. Kui ööpäevane keskmine temperatuur ei ületa 7 plusskraadi, on mõistlik lamellid alla panna. Harilikult juhtub see oktoobri esimeses pooles. Kevadel aga ei maksaks talverataste vahetamisega kiirustada, sest öökülmad ja lumesajud pole viimastel aastatel ka volbripäeval mingid haruldused.

5 millimeetrit mustrit ei pruugi tähendada midagi

Talverehv, mille mustri sügavus on üle 5 mm, on parimate tööomadustega ja toimib nii, nagu tootja poolt kavandatud. 5-3 mm turvisesügavuse korral võib rehv töötada ideaalsetes tingimustes, kus teisi liiklejaid pole. Maanteel, kus asfalt kergelt rööpas ning rehvi ja asfaldi vahele jääb lörtsi ja vee segu, pole sellistest veljevarjudest tegelikult eriti mingit abi. Võib-olla ainult siis, kui kiirus ei ületa 70 km/h, kuid seegi pole tegelikult turvaline ei sulle ega kaasliiklejatele. Kui uue talve hakuks on mustrit järel vaid 5 mm, osta heaga uued rehvid või terve talverattakomplekt.

Heas korras rehv on äärmiselt oluline ka linnas

Õnnelikud on need, kes saavad oma talverattaga sõita puhtal lumel, sest see on ideaalkeskkond, millesse talverehvid mõeldud. Nii linnades kui maanteedel pritsitakse asfalti jää ja lume tõrjumiseks kemikaalidega, millega kokkupuutumist rehvitootja kindlasti arvestanud ei ole. Lisaks mustri kiiremale kulumisele, kõvastub ka rehvisegu sellistes tingimustes kiiremini, mis muudab selle jäigemaks ja seega vähem efektiivseks ning halvemal juhul lausa ohtlikuks.

Parimate omadustega on uus rehv

Rehvi turvise välimised 3 millimeetrit teevad kõige rohkem tööd. Pärast selle kulumist rehvi haarduvus ja teised omadused langevad märgatavalt ning iseäranis annab see tunda rasketes ilmastikuoludes. Nii tuleks kindlasti silmas pidada, et pidamine, pidurdusteekond ja teised omadused halvenevad koos rehvi kulumisega, mida võimendavad halvad olud.

Linnatänavatel kahandab rehvide võimekust kõikvõimalik sodi

Kui sul on kuskilt meelde jäänud, et su auto pidurdusteekond nt kiirusel 50 km/h on uute rehvidega 25 m, siis päriselus talvistel linnatänavatel on see kindlasti oluliselt rohkem. Lumetõrje kemikaalid, rehvijäägid, naastudega üles kraabitud teekate, värvikübemed ja igasugu muud sodi on meie tänavatel tohutult ning see kokteil vähendab rehvide võimekust oluliselt.

Pea meeles kontrollida rehvirõhku

Rehvirõhku võiks kontrollida kord kuus. Tänapäevastel autodel on küll rehvirõhuandurid, kuid süsteem ei suuda siiski rõhku korrigeerida ning tuli läheb põlema siis, kui rõhuvahe on juba väga suur. Rehvirõhk peaks aga olema tasemel, mida tootja soovitab. Harilikult on see info kasutaja käsiraamatus. Kui temperatuur langeb 10 kraadi, väheneb rehvirõhk 0,1 bari. Seepärast on oluline rõhku regulaarselt kontrollimas käia. Kui sa ei ole kindel, mis su auto rehvide soovituslik rõhk on, küsi nõu esindusest.

Velgede puhastamine on oluline

Puhastatud velg on turvaline ja esinduslik. Puhastamine aga ei tähenda ainuüksi seda, et lased selle üle vastava puhastusvahendi ja pesuriga, vaid selleks tuleb ratas alt ära võtta ning puhastada ka nö tagantpoolt. Kui velg on mustunud, kulub selle tasakaalustamiseks palju raskusi, mis nt löökaugust läbi sõites võivad kaduda ja reostavad seega keskkonda. Tasakaalustamata ratas suurematel kiirustel ka ohtlik.

Rehvid tuppa ei käi

Olenemata sellest, kas hooajaks tuleb hoiustada rehvid koos velgedega või ilma nendeta, on see paljudele linnas elavatele inimestele peavalu. Üha rohkem kasutatakse rehvihotelli teenust, kuid tavaline on rehve hoiustada garaažis, kortermaja panipaigas või lausa rõdul. Oluline on, et rehvidele ei mõjuks UV-kiirgus. Lisaks päikesele tuleb tähele panna ka tervet mõistust ja see ütleb, et rehvid tuppa ei käi. Tulekahju korral on oht tohutu ja seda suurem on see juhul, kui rehvid on velgedel ehk rõhu all. Pigem võiks rehvid või rattad jätta hotelli, kus need on kindlas kohas ja kindlustatud. Isegi siis, kui midagi juhtub, ei jää saa paljajalu.

Pane tähele, et rehvihoiustamise teenus sisaldab rataste puhastamist ja tasakaalustamist, mis annabki vahetushooajal ajalise eelise, kui oled valinud endale suve ja talverataste komplektid.

Aeg on inimesele suurim väärtus. Meie väärtustame klientide aega ja pakume neile parimatid lahendusi.

Naast või lamell? Lamell!

Eesti autojuhi igavese küsimuse vastus on tegelikult lihtne. Tuleb mõelda, kus sa peamiselt sõidad ja pidada meeles, et autot juhib ikkagi inimene. Naastrehv on mõeldud äärmuslikesse oludesse, näiteks vesisel jääl on nad asendamatud. Tänapäeval on lamellitehnoloogia arenenud nii kaugele, et tavalisse Eesti talve ei ole kindlasti naastrehve vaja.

Teine põhjus on keskkonnahoid. Naast tekitab meeletult teetolmu, mille me hingame sisse. Kui ristmikul on rööpad ja pärast lume sulamist tänava ääres pikad tolmuvaalud, mida tuul üles keerutab, on selge, kust see mustus tuli. Just naastrehvid on üks peamisi põhjusi, miks linnas rööpad tekivad. Kiirendamisel võib elektroonika öelda, et on libe, kuid samal ajal keerutab naast asfaldist viimaseid tükke välja. Kui igapäevane teekond siiski viib keerulistesse tingimustesse, võiks kasutada naastrehvi.