Teel jätkusuutliku transpordi poole: elektrist ei piisa, kuid lahendus on olemas

Euroopas on väiksemast süsinikujalajäljest enesekindlalt ja valjuhäälselt räägitud juba mitmeid aastaid ning kui jutt läheb transpordile, mainitakse kõige sagedamini elektrifitseerimist. Tõsi, sageli on plaanide elluviimine palju keerulisem kui nende tegemine: autopargi muutmine elektriliseks kulgeb aeglaselt ja on kulukas. Elektrifitseerimine esitab palju väljakutseid, eriti kui tegemist on raskeveokitega. Milline on olukord Eestis?

Saksamaa tööstusliitude esindajad hoiatasid hiljuti, et riik ei suuda saavutada oma ambitsioone kujundada transport ümber keskkonnasõbralikumaks, kuna lihtsalt ei toodeta ega osteta piisavalt palju säästvaid autosid, et heitkoguseid vähendada. Tegelikud mahud jäävad planeeritust maha pea kahekordselt.

Eksperdid on ka öelnud, et ainuüksi juba biodiisli, bioetanooli ja biometaani piisav kasutamine koos transpordi elektrifitseerimisega võib aidata riigil soovitud eesmärke saavutada.

Sellega nõustuvad ka raskeveokite tootjad. Iveco esinduse juht Baltikumis Ernestas Jakubonis kinnitab, et elektrile lisaks tuleb kasutusele võtta erinevat tüüpi biokütuseid.

„Tootjatena ütleme, et kõige rohkem vähendab süsinikujalajälge biometaani kasutamine. Näiteks biodiislit kasutades on küll võimalik süsinikujalajälge koomale tõmmata, kuid me ei näe seda parima lahendusena. Biodiisli tootmine on seotud paljude väljakutsetega, näiteks istutatakse suurtele aladele ainult ühte tüüpi taimi, või isegi raiutakse maha Amazonase metsi. Biometaani seevastu toodetakse jäätmetest – materjalidest, mida inimesed on ise loonud,” selgitab Jakubonis.

Biometaani toodetakse looduslikest materjalidest ja jäätmetest. Lagunemisprotsessi käigus eralduvad gaasid kogutakse kokku, puhastatakse ja võetakse kasutusele. Selle tulemusena – erinevalt maagaasi tootmisest – ei eraldu keskkonda kasvuhoonegaase.

Seega tundub lahendus olevat lihtne: jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks ei ole elektrile üleminek vajalik tingimus – biokütused on üks kättesaadavamaid kütuseliike. Ka transpordisektor on nende kasutamiseks valmis.

Iveco, nagu ka mitmed teised tarbesõidukite tootjad, pakub juba praegu klientidele eri tüüpi biometaanil sõitvaid sõidukeid. Seega on kõige olulisem küsimus, kas biometaani on võimalik piisavalt toota?

Biokütuste kasutamine koos transpordi elektrifitseerimisega võib oluliselt kaasa aidata roheliste eesmärkide saavutamisele. Eestis on biometaani turgu viimastel aastatel oluliselt toetatud, et muuta üleminek keskkonnasõbralikumale alternatiivile lihtsamaks.

Näiteks toetati 2015. aastal 15 gaasitankla rajamist. Enne toetusskeemi rakendamist oli Eestis kolm kuni viis gaasitanklat. 2022. aastal kasvas gaasitanklate arv Eestis 24ni ning plaanis on neid juurde rajada.

Toetusmeetmest toetati biometaanil töötavate busside kasutuselevõttu Tartus, Pärnus, Pärnu lähiümbruses ning Tallinnas. Biometaani kasutuselevõtt avalikul liiniveol aitab vähendada ühistranspordi süsinikujalajälge ning loob nõudluse kohalikule biometaanile.

„Igaüks saab Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus ja Kuressaares sõita biogaasil töötava bussiga, mis täielikult või osaliselt kasutab kütusena jääkidest toodetud biometaani. Enamgi veel, kui inimesel on plaanis osta uus sõiduauto, võiks kaaluda ostuotsuse langetamist biometaanil ja bensiinil sõitva auto kasuks, mis tarbib keskkonnasõbralikumat ja taastuvat kodumaist, puhtamat mootorikütust. Lisaks kodumaisele ja rohelisele päritolule, keskkonnapuhtusele ja tervisesõbralikkusele on biometaaniga sõitmine ka odavam,” sõnab Ahto Oja, MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhataja.

Eurostati andmetel tarbiti Eestis 2020. aastal transpordikütuseid kokku üle üheksa TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordisektoris oli 12,2%. Tulenevalt taastuvenergia direktiivist on Eestil kohustus 2030. aastaks saavutada transpordisektoris taastuvenergia osakaal 14% sektoris tarbitud energiakogusest.

Transpordisektori dekarboniseerimise eesmärkide täitmiseks on riik otsustanud toetada kohalikul toormel põhineva biometaani tootmist ja selle laialdast suunamist transpordisektorisse. Vastavalt Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030 on taastuvate transpordikütuste osakaal plaanis katta eelkõige kodumaise biometaaniga.

Biometaani kasutamine vähendab võrreldes tavapäraste fossiilkütustega CO₂ jalajälge kuni 95 protsenti. See on tänapäeval üks parimaid alternatiive süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Euroopast saab juba tuua häid näiteid, seega on kindlasti võimalik, et biometaan võetakse kasutusse laiemalt.

2020. aastal sõitis gaasitransport Euroopa teedel kasutades gaasisegudes juba kuni 25% biometaani. Rootsi on siinkohal liider, neil on biometaani sisaldus tanklates müüdavas biogaasis kuni 95%. Suurbritannias on see 80%, Soomes 59%. Jakubonis märgib, et Euroopas kasvavate biometaani tootmismahtude tõttu kahekordistuvad need numbrid igal aastal.