Trahvilipik kojamehe vahel on ametlik dokument

Riigikohtusse jõudnud tsiviilasjas oli hagejaks parkimist korraldav Europark, mille parkimisalal parkinud inimene jättis hagiavalduse järgi tasumata 11 parkimistrahvi ligi pooleteise aasta jooksul. Parkimisala valdaja väitel teatas ta leppetrahvist iga kord, pannes trahviteate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Parkimistrahvide eiraja sõnul ta trahviteateid kätte ei saanud. Nii vaidlesid parkimisala haldaja ja sõiduki parkija selle üle, kas trahviteate sõiduki esiklaasile jätmine oli mõistlik viis selle edastamiseks.

Harju maakohus rahuldas Europargi hagi. Tallinna ringkonnakohus aga ei nõustunud maakohtu otsusega ning tühistas selle. Ringkonnakohus põhjendas, et trahviteate jätmine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teatamiseks, kuna parkimisala haldajaks olnud hagejale oli teada nii sõiduki vastutav kasutaja kui tema kontaktandmed.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul võib pidada sellist trahviteate jätmise viisi aga mõistlikuks. Trahviteate kojamehe vahele jätmine pole mõistlik vaid erandlikel puhkudel, näiteks orkaani või muu looduskatastroofi esinemisel. Kui erandlikke asjaolusid pole, võib trahviteate esitaja arvestada, et trahvisaaja on selle kätte saanud. Kolleegiumi hinnangul ei muuda leppetrahviteate edastamise viisi ebamõistlikuks iseenesest asjaolu, et trahviteate esitajale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama kõiki kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.