Vaata, mis juhtub tavalise naastrehviga, kui see sõidaks umbes 620 kilomeetrit tunnis
jaak
04.05.2021
YouTube’i kanali Garage 54 inimesed otsustasid uurida, mis juhtub tavalise talverehviga, kui seda testida väga kõrgete kiiruste peal. Tänu spetsiaalsele konstruktsioonile kiirendasid entusiastid ratta pööreteni, mis vastaks umbes 620 kilomeetrile tunnis.
Igal rehvil on indeksid maksimaalse koormuse ja kiiruse kohta, millega antud rehvi tohib kasutada. Aga mis juhtub siis, kui kasutada seda sellise kiirusega, millele tootja pole isegi mõelnud? Eksperimendi läbiviimiseks kasutati kontaktivaba tahhomeetrit ja tavalise naastrehviga ratast. Rehvile lubatud kiirus olulist rolli ei mängi, sest esiteks pöörles see vabalt ja teiseks plaaniti niikuinii väga kõrgeid kiiruseid.
Alustuseks määrati kindlaks pöörete arvu suhe kiirusesse, ehk mitu pööret millist kiirust tähendab. Seejärel hakati pöördeid suurendama.
Spetsiaalse konstruktsiooni abil õnnestus spetsialistidel neljandal käigul kiirendada ratast kuni 4200 pöördeni, mis vastab umbes 400 kilomeetrile tunnis.
Katse lõpuosas fikseerisid spetsialistid tahhomeetri näidu, mis vastas juba 550 kilomeetrile tunnis, mille järel kahe atmosfäärilise rõhuga rehvi kuju muutus sedavõrd, et see libises veljelt maha.
Rehvi pumbati õhku kuni viie atmosfäärise rõhuni ning ratas kiirendati umbes 620 kilomeetrit tunnis. Selliste kiiruste ja koormuste juures tekkis juba deformatsioon, mis ei lubanud edasi katsetada.
Katse läbi teinud rehv muutus üsnagi vedelaks ning sellise kasutamine poleks enam võimalik. Kuid naastud püsisid huvitaval kombel ikkagi sees. Vaata seda video lõpus.
Mercedes-Benzi disainiosakonna juht Gordon Wagener usub, et kümne aasta pärast ei ole autotootjatel enam inimestest disainereid vaja – selle töö võtab täielikult üle tehisintellekt. Tema sõnul on automaailma disain läbimas põhjalikku muutust, eriti elektriautode leviku tõttu, mis ühtlustab ja standardiseerib autode väljanägemist. Mercedes-Benz juba kasutab AI-d uute mudelite väljatöötamisel ning...
Transpordiamet avas uue riigihanke, millega soovitkase leida ehitaja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee lõigule 108,5–115,827 kilomeetril ning selle ehitamine 2+2 ristlõikega I klassi maanteeks. Tegemist on ümberkujundatud versiooniga eelmisel aastal ebaõnnestunud Are–Nurme teelõigu ehitushankest. Seekord on tööde tellimine jaotatud kaheks väiksemaks osaks – Are möödasõiduks ning Kurena–Nurme teelõiguks, eesmärgiga muuta projekt teostavamaks ja...
Alates 2025. aastast ei pääse mootorratturid enam Nürburgringi Põhjasilmusele (Nordschleife) tavapärastel turistisõitudel (touristenfahrten) koos autodega. Otsus, mis lõpetab pea sajandi kestnud segasessioonide traditsiooni, tehti ohutuse kaalutlustel – autode ja mootorrataste erinev sõidudünaamika ning varasemad rängad avariid, sealhulgas surmaga lõppenud õnnetused, sundisid Nürburgringi haldajaid radikaalsele sammule. Kuigi motohuvilistele jääb Nürburgring endiselt...
Täna varahommikul, kell 3.40, laekus häirekeskusele teade traagilisest liiklusõnnetusest Jõelähtme vallas, kus teelt välja sõitnud Mercedes-Benz paiskus üle katuse. Esialgsete andmete kohaselt liikus sõiduk Nuudi teed pidi Maardu tee suunas, kui mingil hetkel kaotas juht sõiduki üle kontrolli, mille tulemusel masin kaldus teelt välja ning rullus mitmeid kordi üle katuse....
Kui 2023. aasta lõppes Euroopa Liidu autoturul kergelt positiivse noodiga, siis uue aasta esimene kuu tõi kaasa mõõduka languse. Statistika näitab, et jaanuaris müüdi Euroopa Liidu riikides kokku 831 201 uut sõiduautot, mis tähendab 2,6% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kütusemootoriga sõidukite müük langes, elektriautod ja hübriidid kasvasidKuigi traditsioonilised...