Vähem kui kolmandik juhte ei kasuta sõidu ajal telefoni

Need, kes sõidu ajal telefoni kätte võtavad, kasutavad seda peamiselt helistamiseks või navigatsiooniseadmena. Samuti kuulatakse telefoni kaudu muusikat ning mõned juhid kirjutavad sõidu ajal sõnumeid või külastavad veebilehti.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul on ka kindlustusjuhtumeid vaadates selge, et inimesed tegelevad sõidu ajal kõrvaliste asjadega. Nii mõnedki õnnetused on saanud juhtuda vaid seetõttu, et juht ei pööranud liiklusele mingil hetkel üldse tähelepanu.

"53 protsenti uuringule vastanutest helistab autosõidu ajal, kusjuures veerand neist ei kasuta selleks isegi vabakäesüsteemi. 45 protsenti juhtidest kasutab telefoni navigatsiooniseadmena – jah, see võib aidata neil liiklemissuunda valida, kuid teisalt võib ka see juhtimiselt tähelepanu ära võtta. Kui arvestada sedagi, et 17 protsenti juhtidest valib sõidu ajal telefonist ka muusikat, viis protsenti kirjutab sõnumeid ja kolm protsenti külastab veebilehti, siis näeme, et liiga palju tegeldakse roolis olles kõrvaliste tegevustega," selgitas Kiibus.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul ei taju sõidukijuhid, kui palju mobiiltelefoni kasutamine roolis sõiduvõimekust pärsib ja ohtlikke liiklussituatsioone põhjustab. "Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne muu tegevusega, väheneb tema reageerimiskiirus ja terav nägemisväli. Rasked liiklusõnnetused jäävadki juhtuma, kui inimesed ei hakka endale aru andma kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest," rääkis Kullamäe.

Paraku näevad politseinikud liikluspildis iga päev mobiiltelefone kasutavaid juhte, kes oma käitumisega panevad ohtu nii ennast kui ka kaasliiklejaid. "Nutijoove on liikluses vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoove. Tegu on sõltuvusega, mida ei ravi vaid rahatrahviga. Peaksime ühiskonnas laiemalt probleemi teadvustama ning rohkem oma lähedasi korrale kutsuma," lisas Kullamäe.

Uuringust selgus, et kõige aktiivsemalt kasutavad roolis telefoni 25–44 aasta vanused inimesed (74 protsenti juhtidest), neile järgnevad juhid vanuses 45–54 (67 protsenti).

Mehed kasutavad roolis telefoni aktiivsemalt (73 protsenti) ja naised mõnevõrra vähem (63 protsenti).

Haridustasemete vaates erinevusi pole, küll aga selgus, et kõrgema sissetulekuga inimesed kasutavad telefoni roolis märksa rohkem.

Uuringust selgus ühtlasi, et kui laias laastus kasutatakse Balti riikides autojuhtide poolt telefone navigatsiooniseadmena sarnaselt, siis Eesti juhid teevad autoroolis lõunanaabritest enam telefonikõnesid ning kuulavad rohkem telefoni kaudu muusikat.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.