Väsinud juht on sama ohtlik nagu roolijoodik

Inimene loovutab unele keskmiselt kolmandiku oma elust, mistõttu on kehv unehügieen paljude krooniliste haiguste põhjuseks ja tihti ka tagajärjeks. „Võib tunduda üllatav, aga inimene sureb enne unepuudusesse kui nälga,“ rõhutas spordibioloog Kristjan Port, kelle sõnul on unel otsene mõju meie elukvaliteedile. „Une puudusel liigutakse vähem ja süüakse rohkem energiatihedaid toite, suurendades seeläbi kehakaalu ja muutes liikumise omakorda veelgi vaevalisemaks.“

Lisaks pikaaegsetele tervisekahjudele panevad magamata inimesed nii ennast kui teisi tihemini ohtlikesse olukordadesse. Erinevad uuringud on kinnitanud otsese seose unepuuduse ja õnnetusse sattumise tõenäosuse vahel. „Magades öösel vaid viis-kuus tundi, suureneb õnnetuse sattumise riski pea kaks korda, alla nelja tunni juba 11,5 korda,“ sõnas Port.

Pole haruldased juhtumid, kus üleväsinud roolikeerajad on sattunud avariisse, sest juht ei suuda adekvaatselt tajuda ümbritsevat liiklust. Sellist väsimusseisundit võib võrrelda joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mistõttu on kutselistel juhtidel töö- ja puhkeajad ka seadusega reguleeritud. „Alles hiljuti oli meil juhtum, kus veoauto juht kaldus päevasel ajal vastassuunavööndisse, ületades sõidusuundi eraldava saare ja paiskus kraavi külili,“ sõnas ERGO kindlustuse transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid. „Õnneks kedagi sel hetkel veoautole vastu ei sõitnud, vastasel juhul oleks toimunud ränk inimkannatanutega liiklusõnnetus.“ Õnnetuse põhjustanud juhil oli joobekahtlus, kuid joobe asemel tuvastati juhil unepuudus, mida näitas töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine.

Une pikkuse juures on oluline ka une kvaliteet. Halb unekvaliteet ilmutab end uinumise probleemide ja öiste ärkamistena. „Uni peaks reeglina saabuma umbes 6-7 minutiga ja garanteerima hommikuse värskustunde. Kahjuks aga harjub keha kehva olekuga ja probleemid annavad ennast tunda tükk aega hiljem krooniliste vaevuste ja kehakaalu tõusuna,” selgitas Port.

Une kvaliteeti on võimalik parandada näiteks kehalise aktiivsuse tõstmisega, võimalusi selleks on mitmeid ning seda ei pea tegema mitmetunnise hoogtööna. Porti sõnul on kestuse ja intensiivsuse kõrval olulisemad regulaarsus, mitmekülgsus ja lõplik kogus. ”Lühiajaliste ja mitmekülgsete liikumisviisidega saavutatakse palju rohkem positiivseid muutusi kui harvade suurte ja ennast karistavate koormustega,” selgitas Port, tuues näiteks kodu, töö ja poe vahet liikumise. ”Valides sama vahemaa läbimiseks jalgratta, on võimalik punktist A punkti B liikumisele lisada mitu olulist kasutegurit nagu näiteks keha valitsemise koordinatsioon, närvisüsteemi rikastav signaalivoog ja ainevahetuse toetamine.“