Venemaa tööstuse fenomenaalne triumf - Stena

Venemaal võib taas rinna kummi lüüa – tööstus on töötanud, rauad on taotud ja nobedad näpud on kõik kokku kruvinud. Riik, kus demokraatia on pigem linnalegend kui tegelikkus, tähistab nüüd uut saavutust: Stena. Jah, sein. Muidugi on nad uhked – ikkagi ise tehtud, ilma lääne kapitalistide abita. Aga noh, kui ühiskonnas on iseseisev mõtlemine ja vabadusejanu juba aastakümneid edukalt välja tambitud, siis pole ime, et selline asi võetakse vastu nagu maastikuvõimeline Lada Niva.

Stena, see on KamAZ-i põhjale ehitatud 29 tonni raskust, neljateljeline monstrum, mis ei vii sind metsa vaid ajas tagasi.

7,5-meetrine kuulipildujakindel kilp, mis laotub lahti nagu teatrilava eesriie, kiiremini kui kabrioleti pehme katus. Kilbi taga saab mugavalt seista, sihtida ja vajadusel ka tuld anda. Muidugi on olemas prožektorid, laskepesad ja näotuvastusega kaamerad – kõike selleks, et ükski mõtlev inimene tänaval ei jääks märkamata.

Ja siis on veel suur labidas. Mitte tavaline, oh ei – see on tõsine revolutsioonipurustaja, mis lükkab barrikaade ja veab 2,5-tonniseid esemeid nagu tegu oleks legoklotsidega.

Masina tööks on vaja vaid kahte inimest – juht ja operaator. Ja viie minutiga on Stena valmis tööle asuma.

Muidugi pole kõik ideaalne. Selgub, et hüdraulika ei talu vihma. Nii et kui sajab – nagu Venemaal tihti juhtub –, peab see koloss end varju vedama nagu solvunud siil. Tund aega vihma ja kogu totalitaristlik unistus hakkab lekkima.

Aga küsimus on ju ikkagi selles, kelle vastu selline masin üldse loodi.
Ja kui vastuseks pole “vaenlane väljastpoolt”, vaid “rahvas seestpoolt”, siis peaks võib-olla mitte tähistama, vaid natuke mõtlema.