Lamborghini näitas oma uue superauto konstruktsiooni

60 aastat on Automobili Lamborghini olnud tipptasemel innovatsiooni sünonüüm. Vaid mõned nädalad enne esimese pistikhübriidse V12 mudeli (HPEV) turuletoomist avalikustab Sant’Agata Bolognese bränd tehnilise lahenduse, mida võib tänapäeva automaastikul täiesti ainulaadseks pidada. LB744 põhineb uuel, lennundusest inspireeritud kerel. Lisaks täielikult süsinikkiust valmistatud monokokile on selle esiosa valmistatud sepistatud komposiitidest – spetsiaalsest materjalist, mis valmistatakse lühikestest süsinikkiududest, mida immutatakse vaiguga läbi. See tehnoloogia on patenteeritud ja Lamborghini kasutas seda esimestes struktuurirakendustes juba 2008. aastal.

Kere kujutab endast Aventadorist olulist sammu edasi väändejäikuse, kerguse ja sõidudünaamika osas. Veelgi enam, LB744 on esimene superauto, mis saab 100% süsinikkiust esiosa: süsinikkiudu kasutatakse ka esiosa koonusstruktuuride puhul tagamaks traditsioonilise metallkonstruktsiooniga võrreldes oluliselt suurem energia neeldumise tase koos märkimisväärse kaaluvähendusega.

Tegelikult sai LB744 kere 10% kergem kui Aventadoril ja esiosa 20% kergem kui selle alumiiniumist eelkäija. Samuti paranes väändejäikust, mille väärtus on 40 000 Nm/°, ehk Aventadoriga võrreldes +25% kõrgem ja tagab klassi parimad dünaamilised võimed.

Uue kere väljatöötamise aluseks olev disainikontseptsioon põhineb komponentide maksimaalsel integreerimisel. See optimeeriti tänu ulatusliku Forged Composites-tehnoloogia kasutuselevõtule. Selline süsinikkiu kasutamine muudab LB744 ainulaadseks superautode areenil.

Katusekonstruktsiooni puhul säilitati traditsioonilisem, kuid mitte vähem tõhus eelimmutatud materjaliga autoklaavikomposiitide tootmise tehnoloogia. Autoklaavitud süsinikkiud vastab kõrgetele tehnilistele, esteetilistele ja kvaliteedinõuetele, mida täiendab käsitöönduslik käsitsi lihvimise protsess, mis tuleneb aastatepikkusest kogemusest kvaliteedile suunatud komposiitmaterjali komponentide tootmisel.

Tagumine osa valmistatakse ülitugevast alumiiniumisulamist ja sellel on kaks olulist õõnsust: need ühendavad tagumise vedrustuse amortisaatoritornid ja jõuülekande vedrustuse üheks kinnise inertsprofiiliga komponendiks, mis tagab märkimisväärse kaalu vähendamise, jäikuse suurendamise ja keevitusliinide olulise vähendamise.