Proovisõit - Nissan X-Trail

X-Trailid ilmusid Nisssani mudeliritta käimasoleva millenniumi alguses. Esimesed kaks põlvkonda pidid oma robustsusega ilmselt edasi andma mõtet ühe korraliku maastikusõiduki olemusest. Sealt edasi saadi aga aru, et pigem on mõttekas lasta sel Qashqai edul kaasa tõmmata ning X-Trailist saigi ettevõtte müügihiti suurem versioon. Nüüd kohale jõudnud neljanda põlvkonnaga aga näikse Nissan soovivat ühtlasi ka oluliselt kallimate sõidukite seltskonna klientuurist oma osa haugata, seega peidab uus linnamaastur oma kaasaegse välimuse taga veel ka mugavat ja korralikult viimistletud sõitjateruumi. Vaatamata nelikveo ja isegi maastikurežiimi olemasolule, ei eeldata X-Trailiga mudas müttamist, sestap disainiti kogu interjöör võimalikult sõiduautolikuks ning sellisena meeldib see ostjaile kindlasti rohkem. Lisame siia veel suure pagasiruumi ning saame kokkuvõtvalt üsnagi isuäratava komplekti.

Niisiis pole X-Trail lihtsalt suuremaks puhutud Qashqai, vaid pakub lisaks ruumile rohkem ka mugavusi ja suuremat maastikuvõimekust. Väliselt kannab see viimastelt mudelitelt juba nähtud firmastiili, mida suurema sõiduki jaoks üsna sobivalt vaadatavaks kohendatud. Silma hakkavad kahele tasandile jaotatud kitsad esituled, kroomitud äärtega massiivne esivõre, koos suure logoga selle keskel ning splitterit meenutav riba põrkeraua allosas udutuledega äärtes. Kui sellelt mudelilt otsida esimeste X-Trailide jõulisust, siis just siit seda leiabki, nii palju, kui seda järgi jäänud ongi. Küljelt vaadates näeb auto oluliselt tasakaalukam välja ning maskuliinsust rõhutavad vaid värvimata plastikust detailid poritiiva ümber ning pisut üles paisutatud poritiivad ise. Dünaamilisemat ilmet lisab kergelt tahapoole kaldus olev katusejoon, mis tagumise akna kohal lõpeb pisikese spoilerihakatisega. Tagaosas saab näha praegu moes olevaid jooni – külgedele venitatud tuled, suured kirjad pagasiruumi luugil ning eraldi rõhutatud põrkeraua allosa, mis peaks meenutama midagi difuusori laadset.

Interjööris tasub kõigepealt pöörata tähelepanu esimestele istmetele: need on mugavalt pehmed, korraliku küljetoega ning igatpidi valmis neisse istuvat inimest pikalt ja põhjalikult teenindama. Neid ümbritsevad pinnad, kuhu sõitvate persoonide jäsemed toetuda võiksid, on enamuses pehmed ja asuvad õige nurga all. Istmeid saab muidugi ka mitmes erinevas suunas elektri toel sättida ning mugava asendi leidmine on lihtne.

Juhile pakutakse infot auto seisu ja seadete kohta kolmel erineval viisil: nina alla jääb 12,3-tollise ekraaniga näidikuplokk, armatuurlaua keskel veel üks samasuur puutetundlik multimeediaekraan ning kõige olulisem sõitu puudutav info kuvatakse veel ka tuuleklaasinäidikule.

Nupumajandus koosneb puutetundlikest aladest lustimeedia ekraani all ning ehedatest füüsilistest kliimasüsteemi sättimise valitsatest. Kesktunnelil asub veel ketas eelseadistatud sõiduseadete valikuks ning pisike nupuke mootori käivitamiseks. Samuti leiab sealt USB pistikud ning ala nutitelefoni juhtmevabaks laadimiseks.

Üldiselt jätab sõitjateruumi esimene osa üsna harmoonilise ja funktsionaalse mulje. Tagumine rida on mõistagi lihtsam, kuid mugavalt mahub istuma sinnagi ning jala- ja pearuumi jagub ka pikemale sõitjale. Tagumise rea seljatugesid saab suhtes 40:20:40 alla käänata. Kahe istmerea puhul kaetakse pagasiruum kahe plaadiga, et seljatugesid alla käänates tekiks sile pind. Neid plaate saab eemaldada või pidevalt kaasas veetavad või kergesti laiali pudenevad esemed nende alla peita.

Sõitjateruumi mugavus tuleneb kahtlemata kasutajate nõudmisest. Nissani nelikvedu saab väga korralikult hakkama linnainimese mõistes off-roadiga – suurema lombi või kühmuga viimati ürgajal hooldatud kruusateel. Kuid seda kõike läbides peab iste olema soojendusega, piisavalt pehme ning sihtpunktis autost välja astudes ei tohiks kets märjaks saada. Sellistesse keskmistesse tingimustesse sobib see auto päris hästi. Salongi valitud kattematerjalid tunduvad pehmete ja meeldivatena ning odavat plastikut kohtab vähe. Vedrustus tasandab väiksemad ebaühtlused olematuks, kuid suurematel õõtsub kere tuntavalt. Ka kõrgematel kiirustel kurvides võib kere kaldumist aduda. Pehmepoolsem rool ei anna maastikul eriti tagasisidet, kuid linnatingimustesse sobib oluliselt paremini.

Peamiseks uudiseks uuel X-Trailil on aga e-Power ajamisüsteem, mis on omamoodi vaheetapp üleminekul elektrilisele sõidule – see pole päris puhas elektriajam, kuid teisalt jälle võimaldab kasutada selle positiivseid omadusi. Selle lahenduse analoogi siin-seal kasutatakse – sisepõlemismootor laeb akupakki, mis toimib vahesalvestina, mis omakorda toidab elektrimootoreid. Positiivsed küljed peituvad selles, et sisepõlemismootorit saab alati käiata kõige optimaalsemas pöörete vahemikus, mis lööb kütusekulu alla, samal ajal, kui sõit ise toimub elektrit kasutades, ehk mootori maksimaalne pöördemoment on alati võtta. See tagab ühtlased ja hüpeteta kiirendused ning vaikse ja eriti ökonoomse linnasõidu. Samuti ei tule sel juhul kasutada suurt ja rasket akupakki, mis just pistikhübriidide juures probleeme tekitab. Samas, nagu füüsika algkursusest kõik teame, tekivad energia muundamisel kaod ning selles osas jääb e-Power puhtale elektrisõidukile ikkagi alla. Sisepõlemismootori rollis astub X-Trailil üles 1,5-liitrine kolme silindri ja ülelaadimisega bensiinimootor, mille töötamist on salongi kuulda, kuid kuna see vurab enam-vähem ühtlasel kiirusel, siis see ei sega. Müra isoleerimisele pöörati siin üldse üsna palju tähelepanu, sestap tasuks melomaanidel ehk isegi investeerida lisavarustuses olevasse Bose Premium audiosüsteemi. Juba baasversiooni pardale kuuluvad igale enesest lugupidavale autole integreeritavad ohutus- ja abisüsteemid ning lisaraha küsitakse peamiselt ilu, mugavuse ja funktsionaalsusega seotud asjade eest nagu näiteks suuremad veljed, kolmas istmerida või täiendavad sõidurežiimid.

Uut Nissanit pakutakse Baltikumis kolmes erinevas varustusastmes. Hinnad algavad ligi 36’000 ja lõpevad pea 48’000 euro juures. Muide, mitmete spetsialistide arvates hoiab 3-5 aasta vanune X-Trail oma hinda segmendi keskmisest paremini mis võiks olla üheks argumendiks kallima versiooni soetamisel. Üldiselt näeb auto piisavalt kena ja asjalik välja, et seda lähemalt uurida.