.

Vaata, mis muutub kergliikurite ja jalakäijate jaoks

Valitsus kinnitas liiklusseaduse muudatused, millega reguleeritakse mootorsõidukite kõnniteel peatumist, kergliikurite kiirusepiirangut ja parkimisnõudeid ning juhi joobe ja ohutu külgvahega seonduvat.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on muudatuste eesmärk tõsta vähemkaitstud liiklejate turvalisust ja luua selgemad reeglid kergliikurite kasutusele. „Edaspidi on autode peatumine kõnniteel lubatud vaid vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul ehk kõnniteed jäävad jalakäijatele. Paika saavad ka tõukside parkimisreeglid ja alkoholi piirmäär juhile. Vähemkaitstud liiklejate ohutuse tõstmiseks tuleb edaspidi mootorsõidukil ratturist ja mopeedijuhist mööduda vähemalt 1,5 meetrist vahet hoides,” tutvustas minister olulisemaid muudatusi.

Mootorsõidukitega kõnniteel peatumine pole tulevikus enam lubatud, välja arvatud juhul, kui parkimis- või peatumiskohad on liikluskorraldusvahendiga sellekohaselt tähistatud. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda sõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Täpsemaks muudetakse kergliikurite parkimisreegleid. Edaspidi tuleb tõukeratas parkida paralleelselt kõnnitee äärega ning kergliiklustee äärest takistuse puudumisel mitte kaugemal kui 20 sentimeetrit. Samuti tuleb kergliikurit tee ääres parkides jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata elektritõukerataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Täiendavalt soovitakse muuta liiklust ohutumaks jalgratturile, pisimopeedijuhile ning tasakaaluliikuri juhile, milleks sätestatakse möödasõidul minimaalselt 1,5-meetrise külgvahe hoidmise nõue.

Siseministeeriumi ja politsei ettepanekul kehtestatakse liiklusohutuse tagamiseks kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal hinnata oma seisundit.

Your browser does not support the canvas element.