Lamborghini Pregunta: kui Diablo vaatas taevasse

Kolmkümmend viis aastat pärast Diablo sündi meenutab Lamborghini endiselt, et tõeline hulljulgus ei sünni Exceli tabelis. 1998. aastal ilmus lavale Pregunta, prototüüp, mis pani V12 mootoriga superauto kandma hävitaja hingust ja väljanägemist.

Lamborghini Diablo oli üheksakümnendate kultuselement, auto, mis muutis müra kunstiks ja kiiruse usutunnistuseks. Selle V12 mootor tekitas mürina, mis kuulutas jõuajastu saabumist. Kuid kümme aastat hiljem küsis üks disainistuudio Itaalias midagi teisiti. Kui palju kaugemale võiks „kurat” veel minna? Selle küsimuse peale sündiski Lamborghini Pregunta.

Kaks istekohta, avatud katus ja kere, mis meenutas pigem sõjalennukit kui maanteesõidukit. Pregunta ei sarnanenud ühegi tolle aja superautoga. Disaini juhtis belglane Marc Deschamps, mees, kes joonistas kunagi Bertones mudelid Jalpa ja Athon. Kere loodi Heuliezi stuudios Torinos ja valmistati täielikult süsinikkiust, tollal veel materjal, mida kasutati pigem hävitajates kui sportautodes.

Pregunta kandis Diablot edasi tehniliselt ja vaimselt. Keskele paigutatud V12 mootor, sama jõuallikas, mis töötas Diablo SV-s, arendas 530 hobujõudu ja 605 njuutonmeetrit pöördemomenti. Käigukast oli viiekäiguline manuaal. Tänu täiustatud aerodünaamikale ja ettepoole paigutatud radiaatoritele suutis Pregunta kiirendada sajani 3,9 sekundiga ning tippkiirus ulatus 333 kilomeetrini tunnis. See oli kontseptuaalne auto aga täiesti sõidetav.

Välimus tõi paralleele lennuväega. Matt hall värv meenutas hävitaja kere, uksed avanesid üles, õhuavad haarasid külgi ja kapotti. Esituled koosnesid kaheksast väikestest sfäärilisest elemendist, tagaosas oli neid kümme. Tulede paigutus andis autole peaaegu biomehaanilise ilme, mis pani selle nägema välja elusolendina, mitte masinana.

Salong järgnes samale ideele. Juhi koht kujundati nagu piloodi kabiin, reisija ala jäi rahulikumaks ja mugavamaks. Sinine Alcantara, fiiberoptiline valgus ja klaasist ekraanid lõid tuleviku atmosfääri. Magneti Marelli digitaalne armatuurlaud pärines vormelimaailmast ning auto pakkus navigatsiooni, tagurduskaameraid ja kaasaegset helisüsteemi. Peegleid polnud vaja, sest tagavaadet edastasid kaamerad.

Pregunta esitles end maailmale 1998. aasta Pariisi autonäitusel ja aasta hiljem Genfis. Esmaesitlust saatis video, kus auto kihutas mööda lennubaasi ja “püüdis” reaktiivlennukit.

Hiljem kadus Pregunta mõneks ajaks avalikkuse vaateväljast. 2007. aastal näidati seda taas Pariisi näitusel Rétromobile, kus selle omandas eraisik. Sama omanik sõitis autoga nii Pariisi tänavatel kui ka Spa-Francorchamps’i ringrajal. 2014. aastal taastas Lamborghini ajaloodivisjon Polo Storico masina ehtsuse ja lubas selle oma muuseumisse. 2025. aastal müüdi Pregunta oksjonil uuele kollektsionäärile.

Kuigi Pregunta ei olnud ametlik Lamborghini projekt, on see jäänud üheks kõige ebatavalisemaks peatükiks brändi ajaloos. Selle lennundusest inspireeritud vorm ja Diablost pärit süda sümboliseerivad ajastut, mil tehnoloogia ja kunst püüdsid sama unistust taevast, mida keegi polnud veel vallutanud.