ADAS-süsteemid: sõiduabisüsteemide kasulik aga piiritletud panus

Pikemad suvised sõidud pakuvad sinu auto ADAS-süsteemidele head testivõimalust. Need elektroonilised abimehed pakuvad küll mitmeid praktilisi hoiatusi ja sekkumisi, ent nende tõhusus sõltub ikkagi rohkem juhist kui turundusest.

AEB (automaatne hädapidurdus) võib päästa tagantotsasõidust halva nähtavuse või väsimuse korral. Blind Spot Warning ja Blind Spot Assist aitavad vältida ohtlikke rajavahetusi, ent nende eeldus on, et juht neid signaale usaldab ega ignoreeri. Uuemad süsteemid isegi soovitavad ja teostavad rajavahetusi ise, kui tingimused seda võimaldavad – küsimus on, kui paljud juhid sellega tegelikult kaasa lähevad.

Väsimuse- ja tähelepanuhäire tuvastus põhineb silmade ja pealiigutuste jälgimisel – tehnoloogia, mis on tugev teoorias, ent võib praktikas anda ohtralt valehäireid. Tõeline väärtus tekib siis, kui süsteem suudab ennetada tõelist terviseriket – nt hädapeatuse assistent, mis võib suunata sõiduki ohutult teeserva ja helistada 112.

Ka kiirushoidjad on arenenud: kiiruse kohandamine liiklusmärkide järgi ja adaptatiivne kiirushoidja koos Stop&Go funktsiooniga, pakuvad reaalset mugavust eelkõige ummikutes. Samuti võimaldavad LDW ja LKA (sõidurajalt lahkumise hoiatus ja rajahoidja) hajameelsele juhile korrigeerivaid sekkumisi.

Nägemine ei jää tagaplaanile – automaatne kaugtulede vahetus, kurvituled, HUD-esiklaasinäidikud ja adaptiivne valgustus annavad kaasaegsele juhile rohkem visuaalset infot ja vähem vajadust silmi teelt võtta.

Kuid tasub silmas pidada, et ADAS-süsteemid suudavad tõepoolest pakkuda täiendavat turvalisust, eriti suvistel pikkadel reisidel. Kuid need ei asenda juhtimist ega vastutust. Tehnoloogia abistab, aga ei vabasta tähelepanelikkusest. Kvaliteetne suvereis algab siiski heast unest, kergest jalast ja tervest mõistusest – mitte ainult kaameratest ja radaritest.