Hiinas leiutati suurema mahtuvusega akutehnoloogia

Hiina Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut töötas välja suure tõhususega liitiumelemendi, millel on rekordiline erivõimsus. Laboratoorsetes tingimustes saavutati esimese tühjenduse massilise energiatiheduse väärtus 711,30Wh/kg ja maht-energiatihedus 1653,65Wh/l.

Sellise suure jõudluse saavutamise võimaldas senistest põhimõtteliselt täiesti erinev sisemine struktuur koos õhukeste välisseintega ja liitiumirikaste mangaanipõhiste materjalide kasutamine. Hiina teadlased valmistasid oma üliõhukese anoodi liitiummetallist. See on 10 korda energiakogumisvõimelisem kui grafiit. Katoodiks kasutati liitiumirikast mangaanoksiidi.

Kahjuks pole praegu võimalik sellist akut siiski tööstuslikes tingimustes ehitada ning pealegi pole teada, kuidas see käituks madalatel või ülikõrgetel temperatuuridel. Samuti pole andmeid selle kohta, kui palju laadimistsükleid see suudaks vastu pidada. Teadlased fokusseerisid oma jõupingutused esialgu vaid konkreetsetele võimsustele. Kuid igal juhul on need arengud kasulikud, sest need edendavad akutehnoloogiat ja aitavad kaasa elektrisõidukite edasisele täiustamisele.

Energiatiheduse suurendamine on liitiumakude uurimise ja arendamise põhieesmärk. Euroopa riigid, aga ka Jaapan, Hiina, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Korea töötavad välja liitiumakusid, mille tihedus ulatuks 400-600Wh/kg. Alates sellest, kui Sony Corporation 1991. aastal esmakordselt liitiumioonakusid kaubanduslikult kasutas, on nende energiatihedus järk-järgult kasvanud 90 Wh/kg tasemelt praegusele 360 Wh/kg tasemele ja tundub, et piir pole veel sugugi saavutatud. Uued liitium-väävli- ja liitium-dioksiid-süsinikakud on lausa mitme tuhande vatt-tunni võimsusega, kuid nende masstootmiseni on veel pikk tee minna.