Kas see on linnamaastur või lihtsalt hea tuju neljal rattal?

Järgmiseks mudeli aastaks saab väike Jaapani kapsaleht kerge värskenduse, mis esimesena jõuab Põhja-Ameerikasse.

Toyota püüdis oma igapäevast töölooma pisut elavamaks muuta. Kahe erineva ninaga Corolla: hübriid saab kaasaegse, värviga sobitatud iluvõre, mis näeb välja nagu oleks selle kujundanud minimalist. Bensiinimootoriga versioonil on seevastu laia lõualuuga võre, mis üritab anda ettekujutust, et tegu võikski olla mingil määral maasturiga. Pakutakse uusi värve ning musta katust, nagu sportautol.

Sisemus sai samuti uuenduskuuri. Keskkonsool ei ole enam ilmetu koht, kuhu kommipabereid visata – nüüd on seal rohkem ruumi ja vähem ilmetum disain. Valikusse lisandus Portobello värv, mis kõlab nagu seenehautis, aga näeb tegelikult üsna viisakas välja.

Tehnika poolelt saavad hübriidmudelid endale viienda põlvkonna hübriidsüsteemi, mis suudab tänu kolmele elektrimootorile ja 2.0-liitrisele bensiinimootorile välja pigistada 196 hobujõudu. Nullist sajani kaheksa sekundiga. Mitte küll tõsise konkurentsi pakkumiseks aga kindlasti piisavalt kiire, et jõuda poodi enne, kui koogid otsa saavad.

Bensiinimootoriga versioonil on samuti trumbid taskus – 169 hobust, esimesel käigul mehhaaniline „päris“ tunne ja nutikas nelikvedu, mis teab täpselt, millal tagarattad appi kutsuda ja millal nad taas puhkusele saata.

Salongis on kõik olemas: 10,5-tolline puuteekraan, JBL helisüsteem, soojendusega rool, kahe tsooni kliimaseade ja Apple CarPlay, mis toimib juhtmevabalt. Sest keegi ei taha enam 2026. aastal USB-kaablit taga ajada.

Pagasiruum on piisavalt suur, et sinna mahuks nii golfikott kui ka emotsioon, et järsku mahub veel midagi. Istmete taga jagub ruumi ja need jagunevad 60/40, sest elus tuleb ju teha valikuid.

Ja kuna see on Toyota, tuleb kaasa kogu turvalisuse arsenal, Toyota Safety Sense 3.0, mis suudab lugeda liiklusmärke, pidurdada iseseisvalt ja hoida sind sõidurajal isegi siis, kui sina tahaksid kuskile mujale keerata.