Kevadesse plaanitud kütuste aktsiisitõus võib ära jääda
jaak
29.08.2022
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. Määrade langetamise eesmärk oli leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. a lõpus võeti vastu seadus, millega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.
Muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate järsu hinnakasvu. See on toonud Eestisse viimaste aastakümnete suurima hinnatõusu. Kujunenud olukorras on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamisi kui äritarbijaid. Seetõttu on põhjendatud 1. mail 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi lükata ning saavutada aktsiisimäärade kriisieelne tase 2027. aastaks.
Rahandusminister viib valitsusse eelnõu, millega teeb ettepaneku pikendada aasta võrra täna kehtivaid aktsiisimäärasid ning lükata 2023. aastaks kavandatud aktsiisitõus edasi.
Ettepanek puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Samuti pikeneb ettepaneku järgi aasta võrra põllumajandussektori jaoks kasutatava eriotstarbelise diislikütuse maksustamine Euroopa Liidu lubatud miinimumtasemel.
Rahandusministri esitatud eelnõu järgi kehtivad varem langetatud aktsiisimäärad veel ühe aasta võrra, kuni 2024. aasta 30. aprillini. Sellele järgneb nelja aasta jooksul (2024–2027) aktsiisimäärade lauge taastamine kriisieelsel tasemel.
Muudatused puudutavad alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning selle muutmise seadust, mis jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
Related Posts
21.02.2026
Samal ajal kui elektriautode müüginumbrid joonistavad graafikutele masendavaid kukkumisi, kiirgavad nende värsked omanikud seletamatut õnne. J.D. Poweri viimane uuring paljastab paradoksi: tarbija rahulolu on roninud 2021. aasta tasemele, mil elektriautod tundusid veel eksootilise lubadusena, mitte poliitilise sunnina. See optimism võib aga olla petlik, sest see ei peegelda mitte masinate täiuslikkust,...
21.02.2026
Automaailmas valitseb kummaline kognitiivne dissonants. Samal ajal kui Euroopa tootjad uputavad kliente liigsetesse juhiabidesse, mis vähimagi eksimuse korral aktiivselt sekkuvad, tarnib Hiina gigant Chery arenevatele turgudele sõidukeid, mis ei vasta mingitele turvanõuetele. Hiljutine Global NCAP raport paljastas, et särav kroom ja suured ekraanid peidavad endas konstruktsioonilist saamatust, mis seab reisijate...
21.02.2026
Euroopa Komisjoni viimased raportid ja sõltumatute uurimisinstituutide (nagu ICCT ja Fraunhofer ISI) andmed paljastavad, et pistikhübriidid (PHEV) on muutunud lihtsalt legaliseeritud viisiks, kuidas hiilida mööda heitgaasinormidest, pakkumata kasutajale tegelikku säästu. Samal ajal kui pistikuga autod püüavad tähelepanu, tõestavad klassikalised täishübriidid (HEV) oma vaikset üleolekut reaalsetes tingimustes. Pistikhübriidide kütusekulu mõõdetakse WLTP-tsükli...
20.02.2026
Lätis arvas üks juht heaks pikali sõidetud liiklusmärgid lumehunniku alla matta – ju siis pole enam võimalik märkide olemasolugi tõestada, avariist rääkimata....
20.02.2026
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) värske statistika kohaselt tuvastati 2025. aastal 705 kindlustuskelmust, mida on 25% rohkem kui aasta varem. Kokku püüti ebaseaduslike nõuetega kindlustusandjatelt välja petta 2,7 miljonit eurot. Keskmine kelmusjuhtumi nõue oli 3800 eurot, kusjuures 72 juhtumi puhul ületas summa 10 000 euro piiri. Liiklusvaldkonna osakaalu kahanemine 2025. aasta...