Kia Seltos: uus nimi, tuttav tehnika ja üks ebamugav vend

4,43 meetri pikkune Seltos asetub Kia enda mudelivalikus Niro ja Sportage’i vahele. Prooviauto kasutas 1,6-liitrist turbobensiinimootorit, seitsmekäigulist topeltsiduriga automaatkäigukasti ja nelikvedu. Võimsust on 132 kW ehk 180 hj ning pöördemomenti 265 Nm.

Kõlab nagu Eesti jaoks täiesti mõistlik auto: piisavalt kompaktne linnas, nelikveoline talvel ja piisavalt võimas, et Tallinnast Tartusse sõit ei muutuks sisemiseks meditatsiooniks. Aga Seltosel on üks probleem. Selle nimi on Sportage.

Euroopas uus, maailmas ammu tuttav

Seltos jõudis esimest korda turule 2019. aastal, kuid esimese põlvkonna ametlik müük läks Euroopast suuresti mööda. Täiesti uus teine põlvkond esitleti 2025. aasta detsembris ning Euroopasse jõudis mudel 2026. aastal. Seega kuuluvad esimesed Eestis registreeritud autod päris Euroopa turuletuleku algusesse.

Registris nimetatakse autot mahtuniversaaliks. Kia ise nimetab seda muidugi linnamaasturiks ning ühe pilguga autole saab üsna kiiresti aru, kumb kirjeldus disainiosakonnale rohkem meeldiks.

Seltose mõõtmed – 4430 mm pikkust, 1830 mm laiust ja 2690 mm teljevahet – viivad ta juba päris C-segmendi linnamaasturite hulka. Ta on selgelt suurem kui Stonic, kuid Sportage’ist siiski kompaktsem, kuid Seltos ei tule siia Sportage’i odava aseainena. Vähemalt mitte tingimata.

Välimus võtab Kia uuest garderoobist kõik nähtavamad riided

Seltos kannab Kia praegust disainikeelt üsna enesekindlalt. Lai esiosa, vertikaalsed valguselemendid ja Star Map valgusgraafika seovad auto margi uuemate elektrimudelite ning suuremate linnamaasturitega.

Võrreldes eelmise põlvkonnaga kasvas auto nii pikkuses kui laiuses ning proportsioonid mõjuvad täiskasvanumalt. Külgvaade on üsna kandiline, rattakoopad jõulised ja tagaosa piisavalt püstine, et pakiruum ei peaks kogu disainerite esteetiliste ambitsioonide arvet maksma.

GT-Line ja X-Line mängivad sama põhikujundusega eri mänge. GT-Line proovib sportlikkust, X-Line maasturlikkust. Viimase puhul tasub siiski vaadata enne porri keeramist tehnilist tabelit.

Euroopa Seltose kliirens on ainult 160 millimeetrit. See pole katastroof. Lumepudru, kruusatee, suvila sissesõidu ja halvasti koristatud parkla jaoks piisab sellest enamasti küll. Aga X-Line'i tumedad kaitsedetailid ei muuda autot võluväel Land Cruiseriks. 16,3-kraadine pealesõidunurk annab looduse vallutamise kohta samuti üsna kainestava hinnangu.

Nelikveo mõte peitub mujal.

Nelikvedu on siin rohkem kui linnuke hinnakirjas

Seltose 4WD-süsteem jagab vedu elektrooniliselt esi- ja tagatelje vahel ning lisab Snow-, Mud- ja Sand-maastikurežiimid. Tavaliseks sõiduks jäävad Eco, Normal ja Sport. Kõige arusaadavam muidugi Snow. Pole raske kujutleda jaanuarikuist hommikut, mil auto all on segu jääst, lumest ja Tallinna linnavalitsuse tänavahoolduse filosoofiast.

Nelikveoline Seltos erineb esiveolisest ka vedrustuse poolest. Ees kasutavad mõlemad MacPhersoni lahendust, kuid esiveolise väändetala asemel saab 4WD taha sõltumatu mitmikhoobvedrustuse.

Samas tuleb nelikveoga kaasa mass. Auto kaalub sõltuvalt varustusest ligikaudu 1,55 tonni ilma juhita ning Euroopa tühimassi arvestuses vähemalt 1620 kg koos standardse 75-kilogrammise juhiga. Piduritega haagist võib vedada kuni 1300 kg. Pole klassi rekord, kuid pereauto kasutuses juba täiesti arvestatav number.

180 hobujõudu on piisavalt. Rohkem pole tingimata vaja

1,6-liitrine T-GDI arendab 132 kW ehk 180 hj 6000 pöörde juures ning 265 Nm vahemikus 1600–4500 p/min.

See on oluline täpsustus, sest internetist leiab hulgaliselt Seltose teste, kus kapoti all töötab 193 hj versioon koos tavalise kaheksakäigulise automaadiga. See on muu maailma auto. Euroopa sai 180 hj mootori ja seitsmekäigulise DCT.

Nelikveoline Seltos jõuab 100 km/h-ni 9,0 sekundiga ja 80–120 km/h möödasõit võtab ametlikult 6,3 sekundit. Tippkiirus on 205 km/h.

Ükski neist numbritest ei sunni Porsche juhte öösiti rahutumalt magama, aga pere-linnamaasturi jaoks on jõuvaru piisav.

Mootori parim osa asub keskmistel pööretel. Seal tuleb 265 Nm kenasti kätte ja auto reageerib möödasõidule piisava otsustavusega. Kiirteekiirusel hakkab 180 hj suurema kere ja nelikveo vastu juba rohkem tööd tegema ning kõrgematel pööretel teeb mootor oma pingutused ka kuuldavaks. Seltos pole siiski aeglane. Ta lihtsalt ei näe põhjust seda kogu aeg tõestada.

DCT jääb jõuülekande kõige vaieldavamaks osaks

Seitsmekäiguline topeltsiduriga käigukast sobib rahulikul sõidul mootoriga hästi. Pöörded hoitakse madalal ja maanteel saab auto oma asjadega enamasti nii vaikselt hakkama, et juhil pole põhjust käiguvalikule mõelda. Just nii automaatkäigukast töötama peabki.

Keerulisemaks muutub olukord aeglasel roomamisel, parkimisel või siis, kui juhil tekib äkiline soov kogu 180 hj korraga kasutusele võtta. Mitmes Euroopa esmatestis on DCT saanud kriitikat nii väikese kõhkluse kui kohati järsu paigaltvõtu pärast.

Topeltsiduriga käigukast pole hüdrotrafoga automaat ning väikestel kiirustel tuletab ta seda vahel meelde.

Sport-režiim muudab reaktsiooni teravamaks, kuid pereauto igapäevakasutuses tundub Normal Seltose loomusega paremini sobivat. Kiirust on piisavalt ning kellelgi pole tegelikult vaja iga Rimi parklast väljumist kvalifikatsiooniringina võtta.

Mugavus enne sportlikkust

Vedrustuse häälestuses on Kia teinud üsna selge valiku. Seltos tahab olla mugav.

Väiksemad ebatasasused summutatakse hästi ning auto ei muutu lainelisel teel rahutuks. Nelikveolise sõltumatu tagavedrustus aitab kere liikumist kontrollida ning tavakiirusel on tulemuseks rahulik pereauto.

19-tollised rattad muudavad teravad auguservad loomulikult tuntavamaks. Füüsika on autotööstuses visa konservatiiv: mida vähem rehvi velje ümber jääb, seda vähem materjali teeauk juhist eraldab. Seetõttu pole 18-tollised rattad Seltose puhul mingi vaese mehe valik. Eesti teedel võivad need olla lihtsalt targema inimese valik.

Rool on kerge ja piisavalt täpne, kuid suhtlemisaldis ta pole. Kiiremas kurvis kaldub kere mõõdukalt ning auto teeb selgeks, et tema insenerid ei veetnud arenduse viimaseid kuid Nürburgringil higistades ringiaegu viilides. Seltos püsib prognoositav ja turvalise olekuga. Sportlikkust võiks otsida mujalt.

160 millimeetrit kliirensit ja neli vedavat ratast

Esmapilgul tundub kummaline panna autole nelikvedu ja jätta kõhu alla vaid 160 mm ruumi. Meie kontekstis on kombinatsioon siiski üsnagi loogiline. Nelikvedu ei pea tähendama metsamasinat. Libe tõus, kinnisõidetud lumi, märg kruusatee või jäine ristmik on olukorrad, kus teine vedav telg võib olla märksa kasulikum kui 30 lisamillimeetrit kliirensit. Seltose 4WD ongi pigem ilmastiku- kui maastikuvarustus.

Sügavale metsa minnes saab üsna kiiresti otsa nii kliirens kui lähenemisnurk. Aga talvehommikul Otepäält ülesmäge sõites võivad Snow-režiim ja nelikvedu tunduda palju mõistlikuma investeeringuna kui 21-tollised veljed või järjekordne valgustatud logoga ilupaneel.

Salong on praktilisem kui efektne

Seltose armatuurlaual domineerib lai ekraaniplokk: kaks 12,3-tollist ekraani ning nende vahel 5,3-tolline kliimajuhtimise paneel.

Olulisem on aga see, mida Kia pole teinud. Kõiki funktsioone pole puuteekraani sisse peidetud. Temperatuuri ja ventilatsiooni jaoks jäid alles füüsilised juhtseadised. Tänapäeva autotööstuses väärib juba peaaegu eraldi pressiteadet fakt, et juht saab salongi temperatuuri muuta ilma kolmetasemelist menüüd läbimata.

5,3-tollise kliimaekraani paigutus pole täiuslik, sest rool võib selle osa vaatenurgast varjata. Füüsilised nupud päästavad olukorra suuremast draamast.

Juhtmevaba Apple CarPlay ja Android Auto muudavad telefoniühenduse lihtsaks ning kõrgematel varustustasemetel lisanduvad Harman Kardoni helisüsteem, tuuleklaasinäidik, 360-kraadine kaamera, Digital Key 2, ventileeritavad esiistmed, soojendusega tagaistmed ja panoraamkatus.

Materjalivalik ei ürita Sportage’i üle mängida. Kõva plastikut leiab üsna palju, eriti madalamalt ja tagaistmete ümbrusest.

Koostekvaliteet on aga korralik ning erinevus odava ja lihtsalt kõvast plastist salongi vahel on suurem, kui hinnakirjad tavaliselt tunnistada tahavad. Seltos kuulub viimasesse kategooriasse.

Tagaistmel jätkub ruumi, kuni kasv liiga edukaks osutub

2690 mm teljevahe kasutatakse hästi ära. Tagumiste reisijate jalaruum ulatub ametlikult 990 millimeetrini ning põlvedele jätkub ruumi üllatavalt palju. Selles osas mängib Seltos oma 4,43-meetrisest pikkusest suurema auto rolli üsna veenvalt.

Pearuum on keerulisem, eriti panoraamkatusega autol. Umbes 1,85 meetri kandis hakkab lagi endast märku andma.

See pole haruldane probleem. Panoraamkatus annab salongile valgust ja õhulisust, võttes selle eest väga konkreetselt mõned sentimeetrid õhulisust ära. Istumisasend ees on linnamaasturile kohaselt kõrge. Klaaspinnad on suured ning küljepeeglid normaalse suurusega. A-piilarid on küll jämedad ja võivad ristmikul teatud nurga kinni katta, kuid üldine nähtavus jääb heaks.

360-kraadise kaamera olemasolul muutub ka parkimine üsna muretuks.

Pakiruumis võib 53 liitrit kaduda ühe rattaga

Seltose pakiruumi kohta leiab ametlikest andmetest kaks numbrit: 483 ja 536 liitrit.

Seekord pole tegemist turundusosakondade omavahelise fopaaga. Erinevuse põhjustab varuratas. Kui pakiruumis on ajutine varuratas, jääb mahuks umbes 483 liitrit. Rehviparanduskomplektiga saab põrandaalust ruumi rohkem kasutada ja maht kasvab 536 liitrini. Aga mõlemad tulemused on 4,43 meetri pikkuse auto kohta head.

Tagaistmete langetamisel kasvab ruum sõltuvalt mõõtemeetodist ligikaudu 1,5 kuupmeetrini. Seltos ei muutu kaubikuks, kuid pere igapäevaelu jaoks jätkub pagasiruumi rohkem kui kere välismõõt ennustada lubaks.

Kütusekulu näitab nelikveo hinda

180 hj esiveoline DCT-Seltos kulutab ametlie tabelite järgi 6,6–7,0 l/100 km. Nelikveoline versioon 7,2–7,7 l/100 km. CO₂-heide jääb 4WD puhul 164–169 g/km vahele. Ehk nelikveo hinnaks kujuneb umbes pool liitrit bensiini saja kilomeetri kohta. Mitte katastroof, kuid 2026. aastal on 7,5-liitrine ametlik kütusekulu juba number, mille kõrval hübriidid hakkavad demonstratiivselt köhatama.

50-liitrine paak tähendab teoreetiliselt korralikku sõiduulatust ja maanteel peaks seitsme liitri ümbrus olema täiesti realistlik. Linnas ja lühikestel talvesõitudel tuleb arvestada rohkemaga.

Seltos on selles konfiguratsioonis vana kooli mõttes aus auto: bensiin läheb paaki, mootor põletab selle ära ja elektrifitseerimise statistikat ei üritata 48-voldise kleepsuga kunstlikult parandada.

Eesti automaks muudab nelikveo pisut kallimaks

Eestis lisandub ostuhinnale nüüd veel üks kiht matemaatikat. Nelikveolise Seltose ametlik aastamaks jääb praeguses hinnakirjas sõltuvalt konkreetsest versioonist ligikaudu 244–262 euro vahele ning registreerimistasu 1715–1865 euroni. Esiveolisel automaadil on mõlemad summad väiksemad: aastamaks algab umbes 146 eurost ja registreerimistasu 1055 eurost. Seega maksab 4WD Eestis mitte ainult ostes ja tankides, vaid ka riigiga suheldes rohkem.

Vastu saad aga ühe omaduse, mille väärtust pole WLTP tabelis võimalik väljendada. Veebruarihommikul võib nelikvedu tunduda väga palju väärtuslikum kui juulikuu hinnakirja vaadates.

Hind toob majja perekondliku tüli

Seltose Eesti hinnakiri algab kampaaniahinnaga 29 241 eurost. Selle eest saab 180 hj esiveolise LX Plusi ja kuuekäigulise manuaalkasti.

Automaatne esiveoline algab 31 041 eurost.

Nelikveoline 7DCT tuleb Eestis vähemalt EX-varustuses ning maksab tavahinnaga 38 990 eurot, praeguse kampaaniaga 35 091 eurot. X-Line ja GT-Line 4WD maksavad kampaaniaga 37 341 eurot ning kõige rikkalikumad TX-versioonid 40 941 eurot. Need pole halvad hinnad.

Kuni avada järgmine Kia hinnakiri. Sportage 1.6 T-GDI 180 7DCT 4WD maksab Eestis LX Plus varustuses kampaaniaga 32 751 eurot. EX-varustuses 34 911 eurot. Ehk samaväärse jõuallika ja nelikveoga suurem Sportage võib praegu olla Seltosest isegi odavam. See muudab Seltose positsiooni põnevaks.

Seltos pole auto inimesele, kes otsib lihtsalt võimalikult palju Kia linnamaasturit ühe euro eest. Selle võistluse võib sõltuvalt kampaaniast võita Sportage.

Seltose argument on teine: umbes 11 sentimeetrit lühem kere, väga hea ruumikasutus, kompaktsem 10,72-meetrine pöördering ning värskem mudel. Tallinna parkimismajas võib 11 sentimeetrit olla argument. Autosalongis hinnakirja ees seistes enam mitte tingimata.

Turvavarustust jätkub, tärne veel mitte

Seltos saab juba põhivarustuses seitse turvapatja, sealhulgas esiistmete vahelise keskturvapadja.

Sõltuvalt varustusest lisanduvad automaatne hädapidurdus, sõiduraja hoidmine ja keskel püsimine, pimenurga jälgimine, tagurdamisel ristliikluse tuvastus koos pidurdamisega, ohutu väljumise hoiatus, HDA 2 maanteeassistent, 360-kraadine kaamera ning pimenurga kaameravaade.

Juhi tähelepanu jälgiv kaamera tundub liiga agar. See on tänapäeva autode levinud haigus: masin jälgib, kas inimene jälgib teed, ja teeb seda vahel nii püüdlikult, et hakkab ise juhti segama.

Euro NCAP pole uut Euroopa Seltost 5. septembri 2026 seisuga veel hinnanud. Vanema põlvkonna või teiste turgude tärne sellele autole üle kanda ei saa. Seega tuleb selles punktis lihtsalt oodata.

Seitse aastat garantiid aitab otsust lihtsustada

Kia tavapärane seitsmeaastane või 150 000 kilomeetri garantii kehtib ka Seltosele. Esimesel kolmel aastal läbisõidupiirangut pole ning garantii liigub koos autoga järgmisele omanikule. Kia puhul pole pikk garantii enam uue margi usalduse ostmise abinõu, nagu mõne värskelt Euroopasse saabunud tootja puhul. See on juba aastatega väljakujunenud osa margi pakkumisest.

Kasutatud auto seisukohalt pole see sugugi vähetähtis. Viieaastase Seltose müümine kahe järelejäänud garantiiaastaga kõlab märksa paremini kui müügikuulutuse klassikaline „äsja hooldatud, kõik töötab”.

Kellele Seltos sobib?

Seltose kõige loomulikum ostja tahab kompaktsemat linnamaasturit, aga ei taha väikese auto sisemust. Tagaistmel on ruumi palju, pakiruum on korralik ning 180 hj mootor ei jäta autot täiskoormaga hingeldama.

Nelikvedu on Eesti kliimas sisuline lisa, eriti inimesele, kes sõidab palju väljaspool linna, elab väiksemal teel või peab talvel liikuma sõltumata sellest, kas sahamees on juba ärganud. Samas pole 4WD vajalik kõigile. Linnas liikujale on esiveoline automaat odavam nii ostes, tankides kui maksustades.

Sportlikku juhti Seltos eriti ei püüa. Rool on kerge, vedrustus mugav ning DCT võib aeglasel liikumisel vahel oma tehnilist päritolu meelde tuletada. Ja päris maastikuautot otsiv inimene peaks 160 mm kliirensi juures peatuma enne, kui X-Line'i plastikdetailid ta valvsuse uinutavad.

Plussid ruumikas salong kompaktsete välismõõtmete juures; väga hea tagumine jalaruum; 180 hj annab piisava jõuvaru; nelikvedu ja Snow-režiim sobivad Eesti talve; 4WD saab mitmikhoob-tagavedrustuse; mugav vedrustuse häälestus; 483–536-liitrine pakiruum; füüsilised kliimaseadme juhtnupud; hea nähtavus; kuni 1300 kg haagisevõime; seitsmeaastane garantii; 18-tollised rattad on saadaval ka nelikveoga.

Miinused vaid 160 mm kliirens; 7DCT pole alati kõige sujuvam; mootor muutub kõrgematel pööretel kuuldavaks; roolitunnetus jääb tagasihoidlikuks; 19-tollised rattad muudavad teravad augud tuntavamaks; salongis leidub palju kõva plastikut; pikematel tagaistujatel võib pearuumi nappida; nelikveolise kütusekulu ulatub 7,2–7,7 l/100 km-ni; 4WD kasvatab Eestis nii registreerimistasu kui aastamaksu; suurem Sportage võib sama mootoriga praegu maksta isegi vähem; Euro NCAP hinnang veel puudub. Kokkuvõte

Kia Seltos saabub Euroopasse hilja, kuid mitte pooliku tootena. Mujal maailmas on nimi juba ammu tuttav ning teine põlvkond mõjub küpse, praktilise ja teadlikult mugavusele häälestatud pereautona.

180 hj turbomootor sobib talle. Jõudu jätkub, nelikvedu annab Eesti kliimas päris eelise ja ruumikasutus on 4,43-meetrise kere kohta muljetavaldav. Eriti tagaistmel tundub Seltos väljast nähtust suurem.

Kõige nõrgem lüli jääb seitsmekäiguline DCT, mis ei paku igas olukorras klassikalise automaadi loomulikkust. Ka 160 mm kliirens meenutab, et maasturilik välimus ja maastikusuutlikkus pole sünonüümid.

Ent kõige keerulisem küsimus ootab Seltost mitte metsateel, vaid Kia enda müügisalongis. 35 091 eurot nelikveolise EX-i eest on täiesti konkurentsivõimeline hind. Probleem tekib hetkel, mil ostja märkab kõrval suuremat Sportage’i, mille 180 hj nelikveoline versioon võib kampaaniahinnaga maksta isegi vähem.

Seltost tuleb seetõttu osta sellepärast, et ta on Seltos: kompaktsem, värskem, linnas käepärasem ja sees üllatavalt ruumikas. Kui need omadused loevad, on valik täiesti arusaadav. Kui ei loe, seisab vastus tõenäoliselt sealsamas müügisalongis paari auto kaugusel.