Konkurentsiamet soovib hakata kütuseturu üle järelevalvet teostama

Konkurentsiameti läbi viidud kütuseturu analüüsiga leiti, et Eesti kütuseturg valdavalt toimib, aga selleks, et tagada stabiilne ja õiglane hinnakujundus, on vaja tõhusamat järelevalvet ja läbipaistvust.

Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul võimaldab ameti läbi viidud analüüs luua alusandmestiku, millega edaspidi turul toimuvat võrrelda ning vajadusel konkurentsi  parandamiseks ettepanekuid teha. „Kogutud andmed näitavad, et kütuste hulgiturg on selgelt duopoolne ja jaeturg oligopoolne, samas selle, kas jaeturul võib lisaks esineda ka kollektiivne turgu valitsev seisund, saab esialgu jätta lahtiseks,“ ütles Pärn-Lee.

Eesti kütuseturg on oma mahult väike, moodustades vaid murdosa Euroopa Liidu üldisest kütusetarbimisest. Turg on kontsentreeritud. Selle põhjuseks on valdavalt kõrged turule sisenemise barjäärid. Eestis müüakse peamiselt kolme tüüpi kütust: bensiin 95, bensiin 98 ja diislikütus. Tanklavõrgu tihedus on Euroopa üks suurimaid ja suurima tarbimisega piirkonnad on ootuspäraselt Harju- ja Tartumaa. Positiivne on, et valdavalt opereerivad kütuseturul hästi kapitaliseeritud ettevõtjad, kes suudavad tagada stabiilse varustuse ja täita biokütuse nõudeid.

Samas on Eesti kütuseturu-ettevõtjad vertikaalselt omavahel tihedalt seotud, nii võivad jaeturu konkurendid olla  hulgi- või hoiustamise turul head koostööpartnerid. Kütuste hinnakujundus Eestis on tihedalt seotud maailmaturuhindade ja aktsiisimääradega. Peamine hinnaindikaator on S&P Global Plattsi noteering, mis määrab ka sisseostuhinna. Siit nähtub samas ka asjaolu, et kuigi Eesti kütusehinnad järgivad maailmaturu hinnamuutusi, on hindade muutused kohalikul tasandil tihti aeglasemad (esineb „rockets and feathers“ hinnastamist). Turul tegutsevatel ettevõtjatel on hea ülevaade turul toimuvast, sh toimub konkurentide hindade jälgimine ja postihindade kohandamine vastavalt.

Biokütuse nõuete täitmise süsteem on Eestis keeruline ja killustunud. Eri avaliku sektori asutused, nagu Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Maksu- ja Tolliamet ning Elering tegelevad biokohustuste täitmise eri aspektidega, kuid puudub üks keskne pädev koordineeriv asutus, kes haldaks terviklikku vaadet ja tagaks selguse eri asutuste pädevuste ja kohustuste vahel. Selline killustatus võib viia silostumiseni, kus iga riigiasutus tegeleb oma vastutusvaldkonnaga, samas kui tervikpilt on puudulik.

Analüüsi leidude põhjal andis amet ka soovitusi. Näiteks soovitab amet suurendada reaalaja-hindade läbipaistvust, milleks sobiks näiteks sõltumatu hinnavõrdlusportaal, kus kuvatakse tanklate reaalaja-hinnad. Samuti tuleks koos vajalike pädevuste ja ressurssidega määrata konkreetne asutus, kes riiklikul tasemel kütuseturgu monitoorib. See võimaldaks vajadusel kiiret sekkumist, kaitstes tarbijaid hinnatõusude ja turu kuritarvituste eest. Turujärelevalve tugevdamine tagaks ausa konkurentsi ja hoiaks ära ebamõistlikud hinnatõusud, pakkudes tarbijatele paremat kaitset. „Soovituste rakendamine võiks aidata kaasa parema konkurentsiolukorra loomisele, mis kaitseb tarbijate huve ja tagab ausa hinnakujunduse kogu turul,“ ütles Pärn-Lee.

Konkurentsiamet alustas 2022. aasta sügisel mootorikütuste jae- ja hulgimüügituru konkurentsiolukorra kaardistust ning analüüsi, eesmärgiga paremini mõista kütuseturu toimimist, tuvastada võimalikud konkurentsitõrked ja pakkuda konkurentsi soodustavaid meetmeid. Amet uuris lähemalt, millised olid ettevõtjate jae- ja hulgimüügi müügimahud, jae- ja hulgimüügi müügikäibed, kasumlikkus, kui suured olid äri- ja erakliendiprogrammidega seotud soodustused, millised olid nende programmide mahud, kütuseliikide müügimahud, kuidas tagatakse biokütuse nõude täitmine ning kuidas biokütuse nõude täitmine mõjutab kütusehinda, milliseks ajaperioodiks on ettevõtjal tagatud kütusevarud, uurisime ka kütuse tarnehinna kujunemist. Analüüsitavaks perioodiks olid aastad 2019 – 2022, sest see võimaldas hinnata turu olukorda COVID-19 pandeemia algusaasta eelsel ja järgsel perioodil ning selliselt ei moonuta 2020. aasta analüüsi tulemusi olulisel määral.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.