Õliliidu ja Autovedajate Assotsiatsiooni pöördumine riigikogulaste poole

Õliliit ja Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon pöördusid uue Riigikogu liikmete poole palvega alandada kütuste aktsiise.

Pöördumises öeldakse, et hinnanguliselt 15% Eesti vedelkütuste tarbimisest on liikunud kõrgemate aktsiisimaksude tõttu naaberriikidesse. Tekkinud on olukord, kus mootorikütus ostetakse välisriigist, kuid seda tarbitakse Eestis.

Eesti Õliühing ja Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) pöörduvad käesolevaga Teie poole ettepanekuga kasutada valijatelt saadud mandaati ja alandada diislikütuse aktsiisi minimaalselt Lätis kehtestatud tasemele. Selline poliitiline otsus aitaks tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja tagaks meie ettevõtjatele ausama keskkonna konkureerimaks naaberturgudel tegutsevate ettevõtjatega. Eesti transpordiettevõtetest saaks taas Eesti kütusefirmade kliendid, mida nad on praegugi, kuid selle mööndusega, et maksud hakkaksid laekuma Eesti riigieelarvesse.

Kahtlemata jätaks aktsiisi langetamine inimestele kätte rohkem vahendeid, mis vastavalt iga perekonna enda otsusele kas säästetakse või tarbitakse. Head valikud on mõlemad.

Erakondade programmid ja valimiseelne periood kinnitasid, et mitmed teist on valmis tegema sisulisi otsuseid, et probleemi lahendada. Piirikaubanduse anomaaliast väljatulekut on meie hinnangul mõistlik alustada diislikütuse aktsiisi langetamisega tasemele, kus Eesti inimeste, nii ettevõtjate kui ka tavakodanike jaoks muutub Eesti lõunapiirile sõitmine ebaratsionaalseks. Erinevalt paljudest muudest toote artiklitest sisaldub diisliaktsiis iga Eestis müüdava toote ja teenuse lõpphinnas, puudutades seega kõiki Eesti perekondi ja ettevõtteid.

Lisaks Valitsuse otsustele mõjutavad kütusehindasid ka teised tegurid. Kütuste maailmaturuhinnad on alates 2016. aasta madalseisust kasvanud enam kui kaks korda. Koos diislikütuse aktsiisitõusuga on hinnakasv olnud üle 40 sendi liitri kohta, sest 2016. aasta alguses maksis diislikütuse liiter isegi alla 90 eurosendi. Veel on oluline arvestada juba aprillist ning täiendavalt järgmise aasta algusest rakenduva täiendava biokütusekohustuse mõjuga, mis summaarselt tõstavad bensiini ja diislikütuse hindu tänasega võrreldes vastavalt 4 ja 3 sendi võrra liitri kohta. Arvestades, et Läti osas on biokütusekohustuse täitmine seadusandlikult tõsiselt küsitav, muutub Eesti diislikütuse hind Lätiga võrreldes veelgi kallimaks ning vähendab veelgi siinsete ettevõtete konkurentsivõimet.

Kokkuvõtvalt leiame, et kõrge diislikütuse aktsiisimäär on toonud kaasa olukorra, kus Eesti majandusel on keeruline kütuse maailmaturuhindade tõustes edasi kasvada.

Selleks, et vähendada inflatsiooni, suurendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvatada eratarbimist, soovitame alandada Eesti diislikütuse aktsiisimäära Läti tasemele.