Proovisõit - Hyundai i20

Hyundai i20 pealt on hea näha, kuidas viimase 15 aastaga muutus kasutajate eelistus autodisaini vallas. Pole ju mingi saladus, et tootjate disainiosakonnad jälgivad hoolikalt viimaseid moetrende ning võitjaks osutubki see, kes tarbijate eelistused kõige paremini tabab ja suudab need eelistused metalli, kummi ja plastikusse vormida. Seega, kui esimest i20-t iseloomustas suhteliselt heatahtlik, kuid mannetu ümmarguse muna välimus, siis juba teine põlvkond sai oluliselt jõulisema välimuse ning kolmas muutus omakorda veelgi rafineeritumaks. Nüüd kohendati väikese faceliftiga mõned kandid veel juurde, seda küll vaid esivõre ning põrkeraudade juures, aga ikka selleks, et sõiduk veelgi atraktiivsem välja näeks. Ühtlasi koliti Hyundai embleem mootorikatte peale. Täiendavalt lisandusid valikusse mõned uue kujustusega valuveljed. Sõiduki välimus peaks kõnetama pigem nooremapoolseid ostjaid, kes otsivad hea väljanägemisega kompaktsemat ja väiksema kütusekuluga sõiduriista, mis poleks kallis, mida oleks lihtne linnas parkida ja odav tanklas joota. Täiesti kummalisel kombel on see kõik ühes mudelis saavutatav, sest ainus i20 versioon, i20 N, mis tegelikkuses ka suutis mainimist väärt sõiduomadusi demonstreerida, on müügilt nagu tina tuhka kadunud. Alles jäänud poole lahjema jõudlusega mudelid aga on kahtlemata oluliselt kütusesäästlikumad ja vastavad paremini tänapäeva „rohelisema” mõttelaadiga inimeste maailmavaatele.

Kui jõuallikatest juba juttu tuli, siis vaatame pakutava valiku üle. Vabalt hingav 1,2-liitrine arendab kuni 84 hobujõudu ja 118 Nm, kaks kolmesilindrilist 1,0-liitrise töömahuga turbomootorit aga olenevalt seadistusest kas 100 või 120 hobujõudu ning vastavalt 172 ja 200 Nm. Vabalt hingav jõuallikas ühendatakse viiekäigulise manuaalkastiga, nõrgemale turbole pakutakse kuuest manuaali või seitsmest topeltsiduritega automaati, mis ühtlasi on ka ainsaks valikuks kõige võimekama jõuallika küljes. Kiirendused sajani manuaalkäigukastiga mudelite puhul vastavalt 13,1 ja 10,4 sekundit ning automaatide puhul 11,4 ja 10,1 sekundit. Konkreetne proovisõiduauto oli 100-hobujõulise mootori ja automaatkastiga poolhübriidversioon, mis tekitas omamoodi ambivalentse mulje, et auto disain ja dünaamika omavahel ei haaku kohe üldse mitte.

Püüe masin kuidagi äkilisemalt liikuma saada „Sport” sõiduseadet valides toob tahtmatult kaasa pahvaku homeerilist naeru ja arusaamise, et ju peetakse ka Hyundais lugu inglise mustast huumorist.

Auto vedrustus on seadistatud mugavaks linnasõiduks ning selles mõistes ka täiesti ettearvatav ja juhitav. Vedrustus suudab ebatasasemate teedega vaikselt hakkama saada, kuid mingi maastikukuningaga loomulikult tegemist pole.

Hyundai i20 interjöör loodi pakkuma mugavust ja kasutajasõbralikkust niivõrd-kuivõrd sellisesse väikesesse interjööri üldse midagi mahub. Meelelahutuse keskmeks on 10,25-tolline puutetundlik ekraan, mis toetab nii Apple CarPlayd kui ka Android Autot. Sõiduki armatuurlaud on ergonoomiliselt kujundatud, et kõik olulised juhtnupud oleks kergesti ligipääsetavad. Samas kasutatakse interjööris kvaliteetseid materjale ja ruumikasutuse ratsionaalsuse üle pole mõtet samuti kurta – mahutavus on oma klassi kohta hea, pakkudes ruumi nii ees kui ka tagaistmel istujatele.

Uus i20 on varustatud laia valiku ohutussüsteemidega, sealhulgas automaatse hädapidurdussüsteemi, sõidurajalt lahkumise hoiatuse ja adaptiivse püsikiiruse hoidjaga. Mudeli ohutussüsteemid on ühed parimad omas klassis. Lisaks on saadaval ka nutikad parkimisabi süsteemid, mis muudavad parkimise linnakeskkonnas lihtsamaks ja turvalisemaks.

Kokkuvõttes on uuenenud Hyundai i20 suurepärane valik neile, kes soovivad stiilset, mugavat ja tehnoloogiliselt arenenud linnaautot. Selline omamoodi lammas hundinahas aga kindlasti leiab see kindlasti omajagu ostjaid.