Proovisõit - Mercedes-Benz EQE

Elektriautod ja premium-segment pole siiani veel väga edukalt kokku klappinud. Üheks põhjuseks võib ilmselt pidada potentsiaalse ostjaskonna teatavat pirtsakust, sest kalli auto klient soovib oma sõidukis näha seda, mida ta tahab, mitte leppida sellega, mis saadaval on. Just seetõttu venivadki tavaliselt tolle segmendi sõidukite lisavarustuse nimekirjad mitme lehekülje pikkusteks –, et iga kunde saaks välja noppida just selle, mida ta kõige rohkem ihaldab ning lisaks ka õige värvitooni valida.

Katsetusi elektriliste premium-autodega on loomulikult tehtud, kuigi mitmed suure käraga turule toodud mudelid kadusid üsnagi kiiresti olematusesse. Põhjuseid selleks toodi muidugi mitmeid erinevaid, kuid ilmselt üheks peamiseks said ikkagi laadimisega seotud probleemid – kui nii-öelda teadlik tavakodanik kannatab tiheda laadimisjaama külastamise veel kuidagi ära, siis analoogse maailmavaatega premium-auto omanikul on miljon muud asja ajada ning juhtmega seina küljes kinni olev sõiduk võrdub tema jaoks paraku täiesti kasutamiskõlbmatu sõidukiga. Neile, kes hindavad oma aega, võib kõik see elektriautoga kaasnev tunduda liigselt koormavana.

Vähehaaval, kuid siiski, hakkab olukord normaliseeruma. Mahukamad akud ja võimsamad laadimisjaamad lubavad ideaaltingimustes juba sadu kilomeetreid läbida. Maanteesõidul tähendaks see lausa Tallinn-Tartu otsa ja ehk isegi tagasi ilma kohustusliku laadimisjaama vahepealse külastamiseta toimetatud saada, või kui mitte, siis ei kulu juhtme otsas rippumiseks enam üle mõistuse kaua aega. Seega pole ka midagi imestada, kui üha tõsiseltvõetavamad „rohelisemad” versioonid ilmuvad ka premium-segmenti.

Uus Mercedes-Benz EQE suudab paberite järgi WLTP metoodika järgi mõõdetuna ühe akutäiega maha sõita isegi 660 kilomeetrit. Maakeelde pannes tähendab see ökonoomse linnasõidu distantsi, kus kiirendatakse ja pidurdatakse mõistlikult, ehk energiat tarbitakse esimesel juhul vähe ning teisel juhul suudetakse hoog rekuperatsiooniprotsessiga kõik akusse ilusasti tagasi salvestada. Maanteel on aga lugu diametraalselt teistsugune: kuna elektriautodel käigukasti sisuliselt pole, jääb nende tippkiirus sisepõlemismootoritega sõidukite omale kõvasti alla. Nagu igaüks võib aru saada – mida maksimumilähedasemalt jõuallikat koormata, seda rohkem ta energiat tarbib. Kõiksugu takistusteguritele lisandub näiteks EQE puhul ligi kahe ja poole tonnine mass, mis samuti oma nõuab. Nii kahanebki saadaolev sõiduulatus umbes kolmandiku võrra ja ehk enamgi. Pikema läbisõidu nimel on kõvasti vaeva nähtud auto välise aerodünaamika lihvimisel, see kajastub ümmarguste nurkade ja laugete joontega väliskujustuses. Iga detail jätab mulje sujuvalt voogavast kehast, vaid küljepeeglid mõjuvad harmoonias rudimentidena, umbes nagu välja rippuvad Shreki kõrvad. Aga noh, ilma nendeta tänavale ju ei lasta. Mudeli nelikveolistele versioonidele nähti ette paar lisaelementi, mis muudavad välisilme rõhutatult lutsukivist pisut sportlikumaks. Üldiselt võttes on tegu ikkagi kaasaegse ja kena autoga.

Sisemuses prevaleerib armatuurlaua äärest ääreni ulatuv MBUX Hyperscreen, mis tõmbab kogu tähelepanu endale ning ülejäänud interjööri kujustus võinuks vabalt olemata olla – sellele hakkad pilku heitma alles kümneid minuteid hiljem. Suur kolmeks ekraaniks jagatud klaaspind võib nii mõnegi nutisõltlase huvi tundideks endale tõmmata. Sealtkaudu saab autot peensusteni häälestada või oma mobiilse südametunnistuse sellesse integreerida. Kuna Mercedes nimetab ka ise oma multimeedialahendust kasutajakogemuseks (MBUX – Mercedes-Benz User eXperience), siis kogu pakutavast suudabki aru saada vaid seda isiklikult kogenu. Õnneks on tegu siiski üllatavalt intuitiivse vidinaga ning enamus võimalusi avaneb kasutajale ka ilma instruktorita kõrvalistmel, kuigi – jah – aega, et see kõik pähe kuluks, läheb ikka parasjagu.

Ühel hetkel, kui oled suutnud end sellest ekraanimajandusest lahti kangutada, adud, et oled juba ehk isegi mitu tundi istunud, kuid keha mingit väsimust ei tunne. Teisiti öeldes pakuvad istmed asjalikku mugavust ja heaolu, et aeg lendab nendes kui pöörane. Lühidalt, siin on saavutatud just see, mida sõitjad kõige rohkem hindavad – teekond punktist A punkti B möödub märkamatult. Istmed pole ju see aspekt, mis sõidust peab meelde jääma – emotsioon saadakse ikka mujalt.

Premium-segmendi autole kohaselt pakutakse EQE-sse vaid kõrgekvaliteetseid viimistlusmaterjale, stiili poolest sportliku alatooniga vormistuses. Enamik funktsioone ja reguleerimisvõimalusi tulevad varasema Mercedese-kogemusega kasutajale juba tuttavad ette. Jalaruumi jagub nii ette kui taha.

Konkreetne proovisõiduauto oli Mercedes-AMG EQE 43 4MATIC, ehk kahe, summaarselt 350 kW arendava mootoriga versioon, mille sõidu muutsid nauditavamaks pööratavad tagumised rattad. Õhkvedrustus tagab raskele autole sujuvuse ning kombineerituna elektriauto vaikusega loob see iseomase hubase keskkonna. Auto vedrustust ja erksust saab vastavaid eelhäälestatud seadeid kasutades muuta, seega olenevalt soovist käitub auto kas sportlikult või siis majesteetlikult.

Varustust pakutakse EQE-le väga rikkalikult ning taaskord tuleb soovitada sellest kõigest korraliku pildi saamiseks pigem esindust külastada kui mistahes arvustust lugeda. Kamaluga pakutakse turva- ja mugavusvarustust, erinevaid viimistlusmaterjale, velgi ja värvitoone. Peatuksin siinkohal vaid ühel, esmapilgul täiesti napakal omadusel, millega harjud poole tunniga nii ära, et jääd seda ka kõikide teiste autode puhul igatsema – traffic light view ehk foorikaamera. Kui auto jääb foori taga seisma, siis kuvatakse Hyperscreenile pilt autost ettepoole, millelt on võimalik vaadata, millal fooris roheline tuli süttib. Polegi vaja küürutada ja koogutada ning piiluda tuuleklaasi ülaservast, kus see foor seal parasjagu on ja millist tuld seal näidatakse. Elementaarne! Miks pole seda varem leiutatud?

Mercedes-Benz EQE peamised näitajad tehniliste andmete tabelist: pikkus 4946, laius 1906, kõrgus 1503 ning teljevahe 3120 millimeetrit. Rööbe ees 1633 ja taga 1642 millimeetrit. Nelikveoline mudel kiirendab paigalt sajani 4,2 sekundiga ning tippkiirus ulatub 210 km/h. Akupaki kasutatav mahtuvus 90,56 kWh. Maksimaalne võimsus laadimisel alalisvooluga on 170 kW ning kiirlaadimiseks (10–80%) vajaminev aeg on täpselt pool tundi. Koduse wallboxiga vajatakse akude täis laadimiseks 8-t tundi.

Võiks eeldada, et premium-autode puhul saaks elektrile üleminek toimuda valutumalt kui n-ö rahvaautode segmendis, sest kui hinnalipik hüppab 50 000 euro juurest 70 000 juurde, ei tundu see kindlasti nii õudne kui 20 000-lt 40 000-ni. Lisaks on EQE-l oma võlu, mis paneb kindlasti nii mõnegi kliendi sisepõlemismootorist loobuma.