Proovisõit - Mercedes-Benz EQS

S-klass on läbi aegade oma vau-efektiga silma jäänud ning selle varustuse valikut tasub jälgida mitte ainult konkreetse mudeli ostjatel vaid üldse neil, kes lähema paari aasta pärast plaanivad uut sõidukit soetada – siit võib alati näha midagi uut ja huvitavat ning ühtlasi ka seda, mis praegu tehnika viimase sõnana alustab oma rännakut ajas madalama klassiga sõidukite varustustesse. Meenutagem kasvõi Pre-Safe kokkupõrke ennetussüsteemi, mida Mercedes-Benz 2010. aastal esitles ning mille kaasaegsemaid lahendusi näeb täna juba peaaegu igal müüdaval sõidukil.

S-klassi elektriline versioon, EQS, valmis Mercedes-Benzil sisepõlemismootoriga mudelist aastajagu hiljem ning siit saab näha ka seda, kui palju on tegelikult tehnoloogia suutnud aastaga edasi areneda – kui mitmete teiste Mercedese autode puhul jäi elektriline versioon sisepõlemismootoriga mudeli koopiaks, siis EQS-i puhul toodi varustuse nimekirja ka täiendavalt kõik see, mida selle aasta jooksul ettevõtte insenerid välja mõelda suutsid.

Kuigi sisepõlemismootoritega autode juures poetakse juba poolteist kümnendit nahast välja, saamaks kütusekulu võimalikult madalaks, siis elektriautode puhul on energia kokkuhoiust saanud üks peamisi teemasid üldse – akude väike mahtuvus ja aeglane laadimine olid alguses muidu keskkonnasõbralikumate sõidukite müüki peamised takistavad tegurid. Ja on seda ka tänapäeval, kuigi olukord muutub päev-päevalt paremaks.

EQS on praegu müüdavatest mudelitest kindlasti üks tehnoloogilisemaid. Seda näeb juba alates ümarast välimusest, kus iga detail peegeldab soovi kogu auto vastutulevast õhuvoolust võimalikult väikese takistusega läbi libistada. Isegi ukse käepidemed upuvad liikumise alustades õõnsustesse, moodustades sileda pinna, mis täiendavaid õhukeeriseid ei tekita. Vaid küljepeeglid on ainsad, mis säilisid nö traditsioonilisest autodisainist. EQS-i üldine kujustus pole seekord nii väljakutsuv, kui seni S-klassi uute põlvkondade puhul, kuid jääb ikkagi täiesti omapäraseks ja äratuntavaks, sellesse jätkub nii stiili kui väärikust, mida üks premium-segmendi lipulaev endas kandma peabki. Ja loomulikult meenub seda vaadates kõigepealt pisut varem testitud EQE, mille suurem kloon EQS pea pisimate detailideni on.

Mainisin siinkohal EQE meelega ära, sest seal nähtud MBUX multimeedia võlus oma võimalustega sedavõrd, et muuks suurt aega ei jäänudki. Seega oli EQS-i puhul juba enam-vähem teada, mida oodata ning esimesed oma käe järgi tehtavad seaded sai kohe ära toimetada. MBUX-i suur kolmeosaline ekraan kujutab ka EQS-i interjöörilahenduse peamist osa, kuid tähelepanu tasub pöörata ka pisematele detailidele. Näiteks ulatuvad multimeediapaneeli otsad ustele peale, luues koos meeleoluvalgusega sellest visuaalselt veelgi suurema ja massiivsema mulje. Ülemine triip sellest valgustusest kulgeb auto ühelt küljelt teisele ning seob kogu kabiini esimese osa ühtlaseks avaraks tervikuks, milles mõlemad sõitjad istuvad justkui omas kookonis – kui tavapärane praktika autode interjöörilahendustes püüab sõitjad ja ruumi võimalikult ühendada, siis siin tundub, et mindi just vastupidist teed, kus ruum on üks aga sõitjatele loodi erinevad tsoonid, koos kõikide digitaalse maailma ühendumisvõimalustega. Sama kehtib ka tagumiste reisijate kohta, kus lisaks rohkele ruumile saab olenevalt soovist veeta oma vaba aeg ekraanilt pakutavat jälgides.

Kasutatavate materjalide kvaliteedi poolelt mingit kriitikat oleks raske välja tuua, kõik on pehme ja meeldiv ning saadaval mitmetes erinevates värvitoonides.

Õhkvedrustus tagab raskele autole sujuvuse ning kombineerituna elektriauto vaikusega loob see iseomase hubase keskkonna. Auto vedrustust ja erksust saab vastavaid eelhäälestatud seadeid kasutades muuta, seega olenevalt soovist käitub auto kas sportlikult või siis majesteetlikult.

EQS-i tehnoloogilist külge iseloomustab ehk kõige paremini fakt, et riikides, kus see seadusega lubatud, saab oma EQS-le tellida 3. astme autonoomse sõidu funktsiooni, ehk auto suudab maanteel liikudes ise kõigega toime tulla alates sõidurea hoidmisest kuni möödasõitudeni välja ning juht võib oma peatähelepanu hoopiski näiteks kaasreisijatele pöörata. Rääkimata ülejäänud võimalustest, alates Burmesteri helist, lõpetades mobiiltelefoni induktiivlaadimisega tagumiste reisijate tarbeks. Taaskord tuleb soovitada sellest kõigest korraliku ülevaate saamiseks pigem esindust külastada kui mistahes arvustust lugeda. Kamaluga pakutakse turva- ja mugavusvarustust, erinevaid viimistlusmaterjale, velgi ja värvitoone. Õnneks kuulub ka EQS-i varustusse esmapilgul täiesti napakas lahendus, millega harjud juba poole tunniga nii ära, et jääd seda ka kõikide teiste autode puhul igatsema – traffic light view ehk foorikaamera. Kui auto jääb foori taga seisma, siis kuvatakse Hyperscreenile pilt autost ettepoole, millelt on võimalik vaadata, millal fooris roheline tuli süttib. Polegi vaja küürutada ja koogutada ning piiluda tuuleklaasi ülaservast, kus see foor seal parasjagu on ja millist tuld seal näidatakse. Eeskätt kasutamiskõlblik just suurte sõidukite puhul kus tuuleklaasi ülemine äär jääb juhist kaugemale. See võiks olla kõigil autodel standardvarustuses! Kõik see muidugi maksab ja mitte sugugi vähe: 333-hobujõulise baasversiooni eest tuleks välja käia minimaalselt 116+ tuhat eurot ja 658-hobujõulise AMG versiooni eest juba ligi 160 tuhat. Sellele võib lisada vee väga ägedaid vidinaid kümnete ja kümnete tuhandete eurode eest.

Ametlike tabelite järgi suudab EQS laadimata maha sõita baasmudeli puhul 642-783 kilomeetrit ning AMG puhul 513-570 kilomeetrit. See kõik oleneb muidugi sõidustiilist ja keskmisest kiirusest. Et need numbrid võivad osutuda vägagi suhtelisteks annab aimu vastav teadaanne Mercedese kodulehel, milles öeldakse, et auto „tegelik sõiduulatus varieerub sõltuvalt sõidustiilist, kiirusest, mugavusvarustuse või lisatarbijate kasutamisest, välistemperatuurist, sõitjate arvust, pagasi raskusest ja piirkonna pinnavormist. Iga auto puhul on orienteeruva väärtuse aluseks võetud sõiduulatus, mille 80% meie klientidest eeldatavalt aastas keskmiselt saavutab. Sõit maanteekiirusel ja talvistel madalatel temperatuuridel võib sõiduulatust märgatavalt vähendada. Maksimaalne laadimiskiirus võib olla tunduvalt väiksem kui laadimisjaama maksimaalne kiirus. Näiteks pole võimalik laadida 350 kW kiirusega, kuigi laadimisjaam suudab 350 kW võimsust pakkuda. Laadimiskiirus sõltub suuresti aku seisundist, aku temperatuurist ja välistemperatuurist.” Ehk lühidalt – kõik see selgub alles reaalse kasutamise käigus. Lubatud arvud lubavad aga eeldada, et Tallinn-Tartu otsa ja tagasi saab kõikide EQS-i versioonidega ilma vahepealse laadimiseta siiski toimetatud saada.

Jääb veel lisada tähtsamad parameetrid EQS-i tehniliste andmete tabelist: pikkus 5216, laius 1926, kõrgus 1512 ning telgede vahe 3210 millimeetrit.

Auto ise on väga sõidetav ja jätab kahes positsioonis õhku ahmima: vaadates tehnoloogilist võimekkust ja hinnakirja.