Proovisõit - Opel Mokka
Juba esimene pilk uuele Opel Mokkale ütleb, et see auto nõuab tähelepanu. Ettevõtte uus disainikeel muudab väikese linnamaasturi murjamist kurjamiks, auto poogitakse elektroonikat täis ning pannakse kõige muu hulgas ka elektri jõul sõitma. Tänane lugu räägib siiski veel bensiinimootoriga Mokkast, kus 1,2-liitrisest töömahust saadakse kätte 130 hobujõudu.
2012. aastal ilmunud Mokka esimene põlvkond osutus üsnagi sõidukõlbulikuks. Meelde jäi see seoses väikese intsidendiga, kus muidu peegelsiledal asfaldil kulgema pidanud testisõidule sekkus saatusesõrm ootamatu teeremondi näol. Ümbersõit näidati kestvat mitukümmend kilomeetrit, sestap otsustasid nii mitmedki ekipaažid kütta otse üle hiljuti koristatud põllu. Nii jõudsidki pooled autod õhtul uhke hotelli ette kuivanud kartulivarred põhja alt rippumas. Kuid kinni ei jäänud neist keegi. Tõsi, tollele põlvkonnale pakuti ka nelikvedu. Tolle sõiduki välisdisain oli muidugi mõnevõrra … omapärane ning kuigi kõikide tolleaegsete firmaelementidega varustatult, ei haakunud see ülejäänud mudelivalikuga kuigivõrd ning ega see vist ka meie ostjatele väga mokkamööda siiski polnud – linnapeal ringi sõites nad väga silma ei hakka.
Kui vana Mokka disaini võib piltlikult võrrelda tippsomeljeede kokkutulekul lauale lajatatud kodukootud marjaveiniga, siis uue puhul oleks tegu justkui millegi täiesti värskega. Millegagi, mis tekitab huvi, kuid mille väärtused vajavad veel tõestamist. Igal juhul tundub, et Opeli liikumine Peugeot tütarfirmaks on hakanud esimesi vilju kandma ning muidu vaid sedaanidele sobinud kujustus vahetati välja ning uus stiil tõotab tõelist tormi. Kas ainult veeklaasis, seda näitab juba tulevik.
Lisaks erilisele üldpildile tasub uue Mokka puhul tähelepanu pöörata ka detailidele, sest neid leidub siin palju, alates kitsastest tagatuledest lõpetades erivärvi katusejoonega, mis auto profiili justkui kunstnikukäega ära raamib. Ka sõitjateruumis mängitakse julgelt erinevate värvidega ning tulemuseks saadi igati haarav kooslus. Igatahes kui eesmärgiks on hallist massist eristumine, siis uus Mokka kvalifitseerub väga jõulise alternatiivina.
Silmatorkav väliskujustus aitab lisaks kaasa ka kütuse säästmisele, sest maanteekiirustel jääb õhutakistus 16% väiksemaks. Uus Mokka on tegelikult varasemast 124 millimeetri võrra lühem, kuigi teljevahe suurenes 2 millimeetri võrra. Lisaks siseruumi suurenemisele annab see autole sportlikuma “ratas igas nurgas” välimuse. Dünaamilist potentsiaali suurendab ka laiuse kasvamine 10 millimeetri võrra. Lisaks kõigele muule kaalub uus Mokka 120 kilogrammi vanast vähem, mis samuti aitab parandada nii sõidudünaamikat kui kütusesäästu. Lisaks kõigele veel 15 protsendi võrra jäigem kere.
Mokkast sai ka esimene Opeli mudel, mis varustati “Pure Panel” armatuurlauaga, kus puutetundlik info- ja meelelahutussüsteem ja täielikult digitaalne juhi ekraan on paigutatud ühte pikka ja kumerasse raami. Lihtsate menüüdega ja väikeste viivitustega puuteekraanide alla viidi suur osa reguleerimistest ja seadistamistest. Vana ideoloogia „üks nupp, üks funktsioon” annab teed uuematele lahendustele, kas need siis meeldivad või mitte.
Lisaks puuteekraanile ja digitaalsele juhinäidikule on uue Mokka standardvarustuses terve plejaad juhti abistavat elektroonikat, sealhulgas automaatne hädapidurdus, püsikiiruse hoidja koos sõidurajahoidja ja sõiduraja hoidmise abiga, kiiruspiirik, kiirusmärkide tuvastamine ja palju muud sarnast. Lisadena on saadaval kohanduv püsikiiruse hoidja ja roolimisassistent, tagurduskaamera ja parkimisassistent ning võtmeta toimetamine.
Kõik Mokkad on varustatud LED-tuledega ees ja taga, kuid tippmudelid saavad IntelliLux LED Matrix esilatulede tehnoloogia, mis projitseerivad teele rohkem valgust, lülitavad automaatselt ümber sektoreid vastavalt teistele autodele ja reageerivad ilmastikuoludele.
130-hobujõuline bensiinimootor aitab Mokkal päris kenasti edasi astuda. Kaheksaastmeline automaatkast saab mootoriga samuti hästi läbi, sestap kiirendab auto ühtlaselt ning möödasõite maanteel ei saa adrenaliinirohketeks pidada. Juhitavust võib säärase keretüübi kohta isegi heaks pidada – masin on suunamuutustele innukas reageerima ning rool pakub piisavalt tagasisidet.
Varustusastmeid pakutakse Eestis neli: Comfort, Innovation Plus, GS Line Plus ja Executive. Kusjuures juba baasmudel on täiesti sõidetav, selle hinnad algavad 16 400 eurost. Kõrgemates varustusastmetes lisandub peamiselt silmailu ja mugavustehnoloogiat nagu 10-tollise diameetriga ekraaniga lustimeedia, Android Auto ja CarPlay, punased triibud küljeakendel jms. Kõikide kellade ja vilede eest kokku tuleb maksta täpselt 8 000 eurot rohkem, kuid siis näeb auto ka kõige ägedam välja.
Põhilised tehnilised andmed: auto pikkuseks kirjutatakse tehniliste andmete tabelisse 4151, laiuseks 1791, kõrguseks 1532 ning teljevaheks 2557 millimeetrit. Rööbe mõlemal teljel 1548 millimeetrit. Pagasiruum mahutab vahemikus 350 kuni 1105 ning kütusepaak 44 liitrit (diiselmootori puhul 41 ühikut). Paigalt sajani kiirendab automaatkastiga võimsaima bensiinimootoriga modifikatsioon 9,2 sekundiga ning keskmiseks kütusekuluks lubatakse 5,9 liitrit saja kilomeetri kohta. Kuigi tänapäeval mõõdetakse viimane parameeter juba WLTP metoodika järgi, mis on eelmise sajandi kaheksakümnendatest kasutusel olnud NEDC-st mõnevõrra maalähedasem, siis enamikel juhtudel tuleks see ikka märgistada tärniga ning seletuseks alla juurde, et ära püüa seda kodus järgi teha. Väga hea tahtmise puhul on see küll võimalik, kuid sellist head tahtmist tuleb auto juures ilmselt ette vaid üks kord, kui eesmärgiks võttagi maksimaalse tulemuse masinast välja pigistamine. Igapäevasõite tehes võiks ametlikus tabelis toodud väärtusele olenevalt jala raskusest julgelt 1 – 1,5 liitrit juurde lisada.
Kokkuvõttes jättis uus Opel Mokka väga positiivse mulje. See näeb suurepärane välja, sõidab hästi ja on praktilisuse poolest arvestatav alternatiiv mistahes teisele kompaktsele linnamaasturile. Kindlasti tasuks esinduses lähemat uurimist.