Proovisõit - Renault Zoe

Tänasel päeval pakutavate elektriautode nimekiri on juba sedavõrd pikk, et valikuid võib teha seinast seina. Seni üks soodsamaid on aga ka enimmüüdud täiselektriline mudel – Renault Zoe. Müüakse seda juba aastast 2012. ning hiljuti sai seda põhjalikult uuendatud. Mudel sai värskema interjööri ja täiustatud tehnilise poole.

Uut Zoe-d saab eelkäijast eristada erinevate kaitseraudade ja LED esitulede ning uue sõitjateruumiga, kuhu on nüüd paigaldatud 10-tolline näidikupaneel ja 9,3-tolline multimeediasüsteemi ekraan. Uue lahenduse sai käikude lülitamine, käsipiduri kang asendati nupuga ja ja viimistlemisel kasutatakse taaskasutatud materjalidest valmistatud sünteetilist kangast.

Autot pakutakse koos 108- või 135-hobujõulise elektrimootoriga, samuti liitiumioonakudega, mille mahtuvus kasvas samade mõõtmete juures tervelt 11 kWh võrra 52-ni.

Sõiduulatus on WLTP tsükli jooksul suurenenud 317 kilomeetrilt 390 kilomeetrini. Aku saab täis laadida 9 tunni ja 25 minutiga. Tunnist ajast laadimisest piisab 126 kilomeetri läbimiseks. Pool tundi "tankimist" 50-kilovatises jaamas tagab umbes 150 kilomeetri pikkuse läbisõidu.

Renault Zoe sai ka uue kineetilise energia taastamise režiimi, mis välistab vajaduse kasutada aeglustamiseks tavapäraseid pidureid.

Kümmekond aastat tagasi, kui autofirmad laiemale publikumile mõeldud esimesi seeriaviisilisel toodetud elektriautosid välja tooma hakkasid, peeti segmenti niivõrd eriliseks, et enamus masinaid said samuti täiesti erakordse välimuse. Meenutagem kasvõi Mitsubishi i-MiEV-i, mida tänu CO2 müügidiilile Eestisse kümnete kaupa kohale veeti. Tegu oli vaieldamatult ebahariliku välimusega autoga. Ja teised olid rohkem või vähem samasugused. Renault Zoe oli siin erandiks ning ehk just see nüanss tõigi talle populaarsuse.

Päris tavaliseks sõidukiks seda muidugi ka nimetada ei saa: suhteliselt ümar ja väike ja kõrge aga siiski peaaegu juba, et tavaline. Elektriautod on üsna kallid, siis püüavad kõik tootjad teha selle võimalikult lihtsa ja odava ning ühtlasi loodetakse, et ka riik, kus neid müüakse omalt poolt oma õla alla paneb.

Tasub silmas pidada, et Zoe on siiski pigem linna- kui maanteeauto. Kuna linnas liigeldes pidurdatakse palju ning ringi sõidetakse madalamatel kiirustel, mis ühtlasi tähendab ka väiksemat tuuletakistust, siis kineetilist energiat salvestada suutev sõiduk saab tavalise sisepõlemismootoriga eluka kõrval päris kindlasti suure eelise. Et pöördemoment on kogu elektrimootori pöörete vahemikus teatavasti konstantne, siis on siililegi selge, et 245 Nm annab madalamatel kiirustel end oluliselt rohkem tunda, kui maanteel möödasõitu alustades.

Et tuuletakistus sellise auto juures olulist rolli mängib, sai tõestatud loomkatsega, mida järele teha muidugi ei tasu: energiakulu umbes 100 km/h sõites jääb ümmarguselt 13 kWh juurde 100 kilomeetri kohta. Kui sõita mõnele suurele veoautole sappa, kohe päris sappa, langeb kulu umbes 4-5 kWh juurde, ehk ligi kolm korda madalamaks. Niimoodi võiks juba päris kaugele sõita. Linnas aga pole vaja sellist takistust karta ning sestap kestabki aku oluliselt kauem.

Sellest on ka Zoe enda konstrueerijad väga hästi aru saanud ning pole näinud suurt vaeva maanteekiirustel mürasummutusega. Ka pehme vedrustus laseb kurvides autol tuntavalt kalduda ja külgtuule olemasolu ei jää juhil sugugi tundmata.

Zoe suhteliselt väikesed gabariidid annavad kabiinis tunda. Ees istuda on traditsiooniliselt hea, taga seevastu mitte nii hea. Pagasit mahutab auto siiski täiesti arvestatavalt – alates 388 liitrist.

Zoe on 4087 millimeetrit pikk, 1787 lai ja 1562 kõrge. Telgede vahe ulatub 2588 millimeetrini. Mainimata jäid veel dünaamilised omadused: kiirendus 0 – 100 km/h 9,5 sekundiga ning tippkiirus 140 km/h. Gaasipedaal põhja vajutades on aku vähenemise indikaatori liikumine peaaegu silmaga märgatav – seda teha ei tasu!

Renault Zoele tekib praegu konkurente nagu seeni pärast vihma. Ka akutehnoloogiates tehakse uusi avastusi pea iga nädal. Seega võib eeldada, et üsna varsti ilmub veelgi soodsam Zoe. Praegu maksab see 28 500 eurot.