• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Proovisõit - Škoda Octavia m-Hybrid

Octavia on Škoda müügihitt ja seetõttu püüab tootja selles esile tuua kõik isuäratav, pakkuda mitmeid erinevaid varustusastmeid ja mootoreid, et kes iganes sooviks endale autot osta, leiaks selle just Octavias.

Uue Octavia kui mitmekülgse ja vastupidava pere- ja tööauto tähtsust on raske alahinnata. Škoda on teinud erakordselt palju tööd selle nimel, et uus põlvkond oleks kvaliteetsem ja tehnoloogilisem kui kunagi varem – ja see tõepoolest paistab iga nurga alt välja. Kuid eelmisel aastal turule toodud mudel pole sugugi veel lõplikult valmis ning uusi versioone ja lahendusi lisandub riburada pidi järjest juurde – Octavia peab olema alati parimas vormis, sest ka konkurendid ju ei maga. Octavia keskendub peamiselt hinna ja kvaliteedi suhtele, kuigi tippversioonides see enam nii odav midagi, eriti veel arvestades seda, et alati võib auto maksumust täiendava lisavarustusega turgutada, kusjuures VAG kontsernis leiab enamus autosõidu tõeliselt mugavaks tegevatest lahendustest just lisade nimekirjast.

Uue Octavia välimus sai agressiivsem, kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Kandiline esivõre meenutab mingil määral Audi mudeleid, kitsad tuled lisavad dünaamilisust ja kühmus mootorikate lubab arvata, et selle all ka midagi leidub. Katusejoon aga polegi nii kupeelik, kui viimastel aastatel tavaks saanud ning sirge kant ustel viitab pigem premium-segmendile, kui taskukohasemale pereautole. Üldine mulje ongi palju „preemium”, kui sellest klassist tavapäraselt oodata võiks ning mudel näeb päris kena välja.

Sõitjateruum on parim, mida Škoda siiani teinud on ja nagu Octavia puhul oodata võib, on see üks praktilisemaid ja läbimõeldumaid autosid oma klassis. Lisaks veel kõikide nende nutikate ja lahedate võimalustega, mida pea kõikidest Škoda mudelitest leida võib alates vihmavarjust ukses kuni konksudeni pagasiruumis välja. Uue põlvkonnaga saabusid mudelile ka uued ja kvaliteetsemad viimistlusmaterjalid.

Kogu Octavia armatuurlaud jätab üsna puhta, lihtsa ja steriilse mulje. Midagi üleliigset siin pole. Octavia 10,25-tollise ekraaniga puuteekraan on täiesti uus, selle ekraan pakub selget pilti ja reageerib kiiresti. Paraku otsustati terve rida esmatähtsaid funktsioone nüüd läbi selle reguleeritavaks muuta. Samas saab näiteks kliimaseadistuste jaoks mõningaid otseteid kasutada. Jälle midagi uut. Üldiselt ootan juba pikemat aega, millal tootjad muudavad oma „infotainmentid” vabalt programmeeritavaks, et kasutajad saaksid ise endale sobivad väljundid luua. See võiks olla midagi WordPressi laadset, kus juba üsna lühikese õppimise järel suudaks erinevad „blokid” enda käe järgi ära konfigureerida.

Mõistagi kuulub Octavia pardale terve plejaad aktiivseid ja passiivseid turvasüsteeme, ja muid ohutust/mugavust tõstvaid lahendusi, mida siinkohal pole mõtet kõiki üksipulgi üles lugema hakatagi. Igal juhul üritab ka Škoda liiklusohutusele suurt rõhku panna ning kuigi, erinevalt paarist tootjast, pole otse välja öeldud, mis aastal enam Škodas keegi surma saama ei peaks, püüeldakse selle poole aktiivselt. Tulemuseks ka viis tärni Euro NCAP-i crash-testilt.

Mitmete reguleerimisvõimalustega esimesed istmed pakuvad piisavalt küljetuge ja mugavust mitmesaja kilomeetri jutist maha sõitmiseks. Taga lugu nii roosiline pole, kuid ruumi on see-eest üsna lahedalt. Rooli puhul leiti päris hea kompromiss mugavuse ja teravuse vahel – üsna suurte kerekalletega mudelit polekski ilmselt mõtet sportlikumaks timmida. Niisiis reageerib rool piisavalt kiiresti ning alajuhitavust mõistlikel kiirustel pole.

Läbi puuteekraani saab valida mitmeid erinevaid sõiduseadeid: Eco, Normal, Sport ja Individual. Neist viimane lubab mõningaid parameetreid oma soovide järgi sättida. Kuna aga Octaviale erilist sportlikkust pole ette nähtud, 245-hobujõulised RS versioonid ehk teatud mööndustega välja arvata, siis suurt tolku neist tegelikult pole: Sport julgustab käigukasti liiga pikalt käikudel püsima, viies pöörded ilma suurema tulemita liiga kõrgeks, samas kui Eco toimib otse vastupidiselt, muutes masina uimaseks. Normal pakub aga täiesti tasakaalustatud liikumist, seega ilmselt pole sügavat mõtet neid üldse vahetama hakata.

Konkreetne proovisõiduauto oli 1,5-liitrise töömahuga 150-hobujõulise TSI bensiinimootoriga poolhübriid. Sellele pakutav seitsmekäiguline DSG kast peegeldab endas samuti VAG-i aastatepikkust kogemust topeltsiduritega käigukastide vallas ning tulemuseks toode, mis suudab astmeid vahetada kiirelt ja sujuvalt ning vahel ei saagi aru, millal see kõik toimus – lihtsalt fikseerid fakti, et uus käik on sees ja kogu lugu.

Uus Octavia pole tegelikult palju suurem kui eelmine mudel. Uus kere on lisanud pikkusele ja laiusele paar millimeetrit juurde, kuid teljevahe ja mahtude hulk jäi põhimõtteliselt samaks. Sellegipoolest on Octavia endiselt üks oma klassi praktilisemaid autosid, eriti universaali puhul, mille 640-liitrine pagasiruum suureneb 1700 liitrini, kui tagumise istmerea seljatoed kokku klappida. See arv on suurem kui eelmise Octavia oma, kuid ainult seetõttu, et Škoda mõõdab seda nüüd teistmoodi; tegelikult jääb kasutatav pagasiruum samaks.

Mõõdud ametlike andmete tabelist ütlevad auto pikkuseks 4698, laiuseks 1829; kõrguseks 1470 ja telgede vaheks 2686 millimeetrit. Olenevalt varustusest 1360 – 1550 kilogrammise tühimassiga auto kiirendab paigalt sajani 8,3 sekundiga ning kütusekulu peaks jääma WLTP metoodika järgi mõõtes 5,2 kuni 6,9 liitri vahele saja kilomeetri kohta. Siinkohal tuleb appi ka 48-voldise starter-generaatoriga poolhübriidtehnoloogia, mis aitab kiirendamisel kütusekulu vähendamisele mõningal määral kaasa. Dünaamiliste omaduste juures see tajutavat rolli muidugi ei mängi.

Škoda Octavia on jätkuvalt väga asjalik ja praktiline sõiduk, mida tasub üle vaadata kasvõi silmaringi laiendamiseks, et ennast kurssi viia, milliseid tehnoloogiad sellesse segmenti juba jõudnud on.