Rail Baltic 2020. aastal: valmis esimene ehitusobjekt, ehitus põhitrassil, omandati 91 maatükki

2020. aasta märgilisemad teod keerlesid suuremahulise ehituse ettevalmistuse, Saustinõmme viadukti valmimise, jätkuva projekteerimise ning maade omandamise ümber.

Eelmisel aastal valmis esimene põhitrassi objekt Saustinõmmel, käivitati RB põhitrassi kolme järgmise objekti ehitushanked, omandati 91 ehitamiseks vajalikku maatükki ja valmistutakse järgmise ca 170 maatüki omandamiseks. Lisaks alustas Rail Baltic Riigikohtu otsusest tulenevalt Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse uuendamist ning sõlmiti kaks rahastuslepingute INEA-ga RB projekti Euroopa ühendamise rahastust finantseerimiseks.

2020. aastal tehti RB kaudu investeeringuid, uuringuid, projekteerimist ca 21 miljoni euro eest. 2021-2023. aastal ulatuvad kulud 223 miljonini, millest moodustavad ehituskulud ligi 150 miljonit eurot.

Sel aastal on suurem tähelepanu kohalikel peatustel. Alustame järk-järgult 12 kohaliku peatuse detailplaneeringute ning projekteerimisega. Rail Balticu kohalike peatuste ning jaamahoonete projekteerimisega alustatakse Raplamaalt, hetkel hangitakse projekteerijat. Peatuste ehitamisega tahetakse alustada 2024. aastal.

Ühtlasi jätkub RB Pärnu ja Ülemiste reisterminalide ja neid ümbritseva ala projekteerimine, arheoloogilised uuringud ning teised projekteerimistööd. Projekteerimine käib kõigil kolmel RB põhitrassi lõigul Eestis: Harju – Rapla, Rapla – Pärnu (Tootsi) ning Pärnu (Tootsi) – Ikla.

2021. aastal käib ka remont Lelle-Pärnu 1520 mm raudteelõigul RB ehitusmaterjalide veo tarbeks ja Tallinna Vanasadama trammiühenduse projekteerimine.

Aprillis 2021 läbi viidud uuringu kohaselt toetab Rail Balticu rajamist Eestis 65% Eesti elanikkonnast, kindlat seisukohta ei oma 12%. Raudtee positiivset mõju näevad 70% vastanutest. Toetus on püsinud üle 60% 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega Rail Balticu rajamisele Eestis.