Rail Balticu trassi võidakse muuta

Tulenevalt riigikohtu lahendist otsustas riigihalduse minister Jaak Aab uuendada Pärnu maakonnaplaneeringu menetlust. Selleks töötatakse välja alternatiivid tühistatud trassilõigu osas, tehakse kõik vajalikud uuringud ja hinnatakse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning keskkonna mõjusid.

Riigikohtu otsusega tühistati Pärnu maakonnaplaneering ligi 45 km pikkusel lõigul Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal keskkonnamõjude ebapiisava hindamise tõttu. Viga puudutas küll üksnes 5 km pikkust lõiku, kuid planeering tühistati ka selle lõiguga külgnevatel lõikudel, et vajadusel võimaldada uut trassivalikut. „Kaalusime põhjalikult esitatud argumente,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigikohus leidis, et Luitemaa linnualal Natura eelhindamisega piirdumine oli viga, mis võis mõjutada Rail Balticu raudtee trassivalikut. Seetõttu alustame nende lõikude ulatuses alternatiivsete trassikoridoride asukohavalikust. Koos teiste valdkonna ministeeriumitega jõudsime järeldusele, et kõige mõistlikum ja otstarbekam on selleks uuendada senist Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu menetlust.“

Kui tühistatud 45 km pikkune lõik välja jätta, siis muus osas jääb kogu Rail Balticu trass kehtima ja kõik kaebused erinevates kohtuastmetes on saanud lahenduse.

Riigikohus andis rahandusministeeriumile kaks valikut. Kas teha valitsusele ettepanek algatada Rail Balticu tühistatud trassilõikudega seoses uus planeering vastavalt kehtivale planeerimisseadusele või uuendada vana maakonnaplaneeringu menetlust vastavalt selle algatamise ajal kehtinud normidele.

Rahandusministeerium kaalus mõlema protsessiga edasi minemist. Planeerimisprotsessi sisulist tööd, kestvust ja maksumust, Rail Baltic projekti tähtaegu ning muid tegureid arvestades tunnistati paremaks variandiks maakonnaplaneeringu uuendamine. Seda toetas jõuliselt ka fakt, et riigikohus ei leidnud eksimusi planeeringu koostamise metoodikas, vaid üksnes selle rakendamises ühes konkreetses piirkonnas.

„Mõistagi kaasame uuendamise protsessi kõik huvitatud osapooled ja valdkondlikud ministeeriumid, sealhulgas keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi,“ lisas minister Aab. „Samuti korraldab rahandusministeerium avalikud arutelud planeeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu tutvustamiseks. Ka seal on võimalik veel arutada võimalike alternatiivsete trasside üle. Hilisemas protsessis avalikustatakse ka vastu võetud planeering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne.“

Lähiajal selgub, kes hakkab planeeringut koostama, vajalikke uuringuid tegema ja mõjusid hindama. „Praegu oleme otsustanud minna edasi vana planeerimismenetluse uuendamisega, järgmisena leiame partneri, kes teeb vastavad uuringud,“ selgitas riigihalduse minister.