Rekordilised CO₂ heitmed: roheline üleminek liigub, aga valele poole

Maailma kasvuhoonegaaside heitkogused jõudsid 2024. aastal uue ajaloolise tipuni: 40,8 miljardit tonni CO₂-ekvivalenti. See on pool miljardit tonni rohkem kui aasta varem. Nii selgub Energy Institute’i värskest raportist, mis näitab, et vaatamata rekordilistele investeeringutele taastuvenergiasse, liigub maailmamajandus üha sügavamale fossiilsete kütuste sõltuvusse.

Suurimad saastajad on endiselt Hiina, India ja USA. Hiina osakaal globaalses CO₂ jalajäljes on 31% ehk 12,5 miljardit tonni aastas. Riik investeerib korraga nii päikesesse ja tuulde, kuid ehitab ka uusi söeelektrijaamu, põhjendades seda „energiastabiilsuse tagamisega“. Tulemuseks on rohepesu stiilis taandareng: taastuvenergia lisandub, aga ei asenda fossiile.

India kasvatab samuti heitmeid tempoga, mis peegeldab kiiret arengut ja vaesuse vähendamist. 3,3 miljardit tonni CO₂ aastas on 24% rohkem kui kümme aastat tagasi – tulemus, mida saadab jätkuv sõltuvus kivisöest ja naftast.

USA paistab selles kontekstis silma haruldase eduloona. Seal on heitmed langenud alla 1990. aastate taseme, kuigi rahvaarv on kasvanud. Selle taga on maagaasist ja taastuvenergiast tingitud söe asendamine.

Euroopas on viimase kümne aastaga vähenenud heitmed 15%, peamiselt Saksamaa ja Suurbritannia eestvedamisel. Ida- ja Lõuna-Euroopa jäävad maha, kas majandusliku surve või poliitilise tahtmatuse tõttu.

Ülejäänud maailmas valitseb kasvutrend. Aafrikas on heitmed kümnendi jooksul kasvanud 25%, Ladina-Ameerikas ja Aasias ligi 10%. Taastuvenergia ei suuda veel katta isegi nõudluse kasvu, rääkimata olemasolevate fossiilkütuste asendamisest.

Raporti järeldus on kaine: senised jõupingutused ei piisa. Heitmed kasvavad edasi, kliimaeesmärgid muutuvad deklaratsioonideks, ja lootus hoida globaalne temperatuuritõus 1,5°C piires: see rong on ilmselgelt juba läinud. Planeet liigub kiiresti, aga suunas, mis ei vasta lubadustele.