USA kehtestas 100-protsendise tollimaksu Hiina elektriautodele
USA president Joe Biden on teatanud otsusest kehtestada 100-protsendine tollimaks Hiina päritolu elektriautodele. Seda meedet on nimetatud poliitiliseks sammuks, mille eesmärk on kaitsta Ameerika Ühendriikide tootjaid Hiina brändide eest, kes kasutavad “ebaausaid kaubandustavasid”. Selle all peetakse silmas Hiina valitsuse ulatuslikku subsideerimist, mis hõlmab isegi tooraine soodustingimustel hankimist.
Lisaks elektriautodele tõstetakse alates 2024. aastast tollimakse ka liitiumioonakudele ja nende komponentidele. Liitiumioonakude tollimaks tõuseb tänavu 7,5 protsendilt 25 protsendile. Sama määr kehtestatakse ka teistele liitiumioonakudele 2026. aastast. Lisaks tõusevad nullilt 25 protsendile grafiidi ja mõnede kriitiliste toorainete tollimaksud. Arvestades, et Hiina kontrollib üle 80 protsendi elektriautode akude tarneahelast, kaasnevad tariifide tõusuga investeeringud USA enda tööstusbaasi rajamisse.
Bideni administratsiooni teatel mõjutab uus määrustepakett laia valikut Hiinast imporditavaid kaupu, mille koguväärtus ulatub 18 miljardi dollarini. Sellesse nimekirja kuuluvad teras, alumiinium, pooljuhid, akud ja nende komponendid ning fotogalvaanilised elemendid.
Elektriautode puhul on mureks ületootmise risk, mis võib tekkida seoses Ameerika toodete suurema hinna tõttu vähenenud nõudlusega. See võib viia kohalike tootjate tulude ja kasumi vähenemiseni. Seega otsustati elektriautode tollimaks tõsta seniselt 25 protsendilt 100 protsendile.
Reutersi hinnangul on elektriautode lisamine nimekirja pigem poliitiline samm, kuna Hiina päritolu elektriautode import USA-sse on marginaalne. Näiteks imporditakse selliseid mudeleid nagu Polestar, mitte ainult kohalikke Hiina brände, seega võib muudatuse tegelik mõju olla piiratud.
Uued tariifid ja tollimaksud on selge märk USA püüdest kaitsta oma siseturgu ja tugevdada oma tööstusbaasi, eriti kõrgtehnoloogiliste toodete osas. Kuigi poliitiline mõju on ilmne, jääb küsimuseks, milline on nende meetmete tegelik majanduslik mõju nii Ameerika Ühendriikidele kui ka Hiinale. Tulevik näitab, kas need meetmed suudavad tasakaalustada kaubandussuhted ja toetada USA tootjate konkurentsivõimet.