Väiksem kiirus toob vaiksema ümbruse ja saastab vähem

Euroopa Liidu tipptasemel liiklusohutuse strateegiad räägivad, et 30 km/h kiirusepiirangu poole püüdlemine on õige. See ei tähenda aga ainult liiklusmärkide vahetamist, vaid ka tänavad tuleb kujundada selliseks, et autojuhid tajuksid kehtestatud piirkiirust loomulikuna.

"Juba kümme aastat tagasi tehti kesklinna kohta põhjalik uuring, mis jõudis järeldusele, et kesklinnas on nii tihe elu- ja töökeskkond ja jalakäijate liiklus, et lubatud kiirus võiks seal olla 30 km/h," märkis liikuvusekspert Mari Jüssi, et sellel piirangul oleks väga tugev teaduse ja teiste linnade kogemuse põhi.

"See vähendab liiklusmüra ja väikeste liikluskõksude arvu ning keskkond saastub vähem," lisas Jüssi, et kiiruse piiramine kesklinnas ja elamupiirkondades on loomulik ja õige.

"Laagna teel võiks kiirus olla 70 km/h, aga 50 km/h on üldiselt halb valik, sest see on ühest küljest aeglane ja teisest küljest liiga ohtlik," märkis arhitekt Toomas Paaver.

"Kesklinnas sõidukiiruse piiramine looks meeldivama ja rahulikuma ruumi nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele," lisas Paaver, et linnatänav on mõeldud liikumiseks kõigile. "Tähtis on teadvustada, et sõidutee moodustab tänavast ainult ühe osa, kus lubatav suur sõidukiirus lõhub tänava pooleks."

Tema sõnul on auto üks paljudest liikumisvahenditest, mis raiskab palju ruumi ja on liigse kiiruse tõttu teistele ohtlik. "Mitmel pool maailmas peetakse õigustatult tavalise linnatänava mõistlikuks piiranguks 40 km/h. Asumisisestel tänavatel on sobiv piirang 30 km/h ja rõhutatult jalakäijatele suunatud ruumis 20 km/h," selgitas Paaver.