Teisipäeva varahommikul märkas patrull Tallinn-Pärnu-Ikla teel liikumas sõidukit, mille liikumiskiiruseks mõõdeti 192 km/h. Sõidukile antud peatumismärguannet otsustas juht eirata ja liikus suurel kiirusel Tallinna suunas. Mõned kilomeetrid hiljem sai siiski juht aru, et sellisel viisil kaugele ei jõua ja peatas sõiduki.
Asjaolude selgitamisel tuli välja, et kiiruseületamise põhjustas väsimus ja soov jõuda kiirelt sadamasse, et jõuaks veel enne laeva väljumist puhata. Lisaks juhile viibis sõidukis veel kaks reisijat.
Kui rikkumiste põhjendustena on politseinikud harjunud kuulma igasuguseid „muinasjutte“, siis seekordne põhjendus läheb juba eriliste kategooriasse. Juhi sõnul ei näinud ta enda järel liikuval politseisõidukil sinist ja punast vilkurit vaid hoopis rohelist. Seda olevat juhile kinnitanud ka üks kaasreisijatest. Peatus juht enda sõnul siis, kui kuulis juba ka sireeni. Hinnangu sellele, milline värvipimeduse vorm annab sinise ja punase kõrvuti paiknemisel tulemuseks rohelise, jääb juba vastava erialase pädevusega doktorite anda.
Arvestades teo ohtlikkust, pidas politsei juhi kinni ja täna jagas ootamatu värvipimedusega silma paistev roolikeeraja oma tegudest selgitusi juba Harju Maakohtus. Kohtuotsuse kohaselt tuleb nüüd 30-aastasel härral oma tegude üle järgi mõelda Kinnipidamiskeskuses. Kuna tegemist oli kolmandatest riikidest pärit kodanikuga, siis tegeleb päevakangelasega edasi ka migratsioonijärelevalve ja tulenevalt seadusest on võimalik kehtestada isikule sisenemiskeeld Eesti Vabariiki kuni 5 aastaks.
Peatumismärguande eiramine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, sest oma teoga seab juht enamasti ohtu lisaks endale ka kaasliiklejad ja seetõttu on võetakse selliseid rikkumisi väga tõsiselt. Kui julgesid teha, siis julge ka vastutada.
Samal ajal kui elektriautode müüginumbrid joonistavad graafikutele masendavaid kukkumisi, kiirgavad nende värsked omanikud seletamatut õnne. J.D. Poweri viimane uuring paljastab paradoksi: tarbija rahulolu on roninud 2021. aasta tasemele, mil elektriautod tundusid veel eksootilise lubadusena, mitte poliitilise sunnina. See optimism võib aga olla petlik, sest see ei peegelda mitte masinate täiuslikkust,...
Automaailmas valitseb kummaline kognitiivne dissonants. Samal ajal kui Euroopa tootjad uputavad kliente liigsetesse juhiabidesse, mis vähimagi eksimuse korral aktiivselt sekkuvad, tarnib Hiina gigant Chery arenevatele turgudele sõidukeid, mis ei vasta mingitele turvanõuetele. Hiljutine Global NCAP raport paljastas, et särav kroom ja suured ekraanid peidavad endas konstruktsioonilist saamatust, mis seab reisijate...
Euroopa Komisjoni viimased raportid ja sõltumatute uurimisinstituutide (nagu ICCT ja Fraunhofer ISI) andmed paljastavad, et pistikhübriidid (PHEV) on muutunud lihtsalt legaliseeritud viisiks, kuidas hiilida mööda heitgaasinormidest, pakkumata kasutajale tegelikku säästu. Samal ajal kui pistikuga autod püüavad tähelepanu, tõestavad klassikalised täishübriidid (HEV) oma vaikset üleolekut reaalsetes tingimustes. Pistikhübriidide kütusekulu mõõdetakse WLTP-tsükli...
Lätis arvas üks juht heaks pikali sõidetud liiklusmärgid lumehunniku alla matta – ju siis pole enam võimalik märkide olemasolugi tõestada, avariist rääkimata....
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) värske statistika kohaselt tuvastati 2025. aastal 705 kindlustuskelmust, mida on 25% rohkem kui aasta varem. Kokku püüti ebaseaduslike nõuetega kindlustusandjatelt välja petta 2,7 miljonit eurot. Keskmine kelmusjuhtumi nõue oli 3800 eurot, kusjuures 72 juhtumi puhul ületas summa 10 000 euro piiri. Liiklusvaldkonna osakaalu kahanemine 2025. aasta...