Valitsus koorib automaksuga seitse nahka

Paljuräägitud automaksu eelnõu sai valmis ja kiideti valitsuse poolt heaks. Selle eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale – CO2 eriheide ja mass. 

Eesti autopark on CO2  heite järgi peaaegu Euroopa kõige saastavam, kuid samas ei ole kindlasti Eestis planeeritava mootorsõidukimaksu eesmärgiks vanema autopargi kasutusest väljasurumine, sest keskkonnale ja majandusele tervikuna kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni. 

Lisaks eelnevale on mootorsõidukimaksu eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks. 

Oma iseloomult on mootorsõidukimaks omandi- mitte tarbimismaks. Aastamaksu maksavad kõik isikud, kes Liiklusregistri andmete kohaselt on mootorsõiduki omanikud või vastutavad kasutajad liisingu puhul.  

Mootorsõidukimaks jõustub kava kohaselt 2025. aastast.  

Mootorsõidukimaksu rakendub järgmiste kategooriate sõidukitele: 

• Sõiduautod – M1 ja M1G  
• Kaubikud, furgoonid, pikapid  – N1 ja N1G 
• Mootorrattad – L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e 
• Maastikusõidukid – MS2 
• Ratastraktorid – T1b, T3 ja T5 

Maks koosneb kahest osast: 

• Mootorsõidukimaksu tasuvad kõik isikud, kes on märgitud sõiduki omanikuks liiklusregistris. Maksu kuvatakse ning tasutakse Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas.  
• Registreerimistasu makstakse üks kord enne uue või kasutatud sõiduki Eesti liiklusregistrisse registreerimist. Tasu kuvamine ja kogumine toimub Transpordiameti e-keskkonnas. 

Mootorsõidukimaksu tasumine 

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksuteate 15. veebruariks. 

Maks tuleb aasta jooksul tasuda kahes osas: pool maksusummast 15. juuniks ja ülejäänud 15. detsembriks. 

Soovi korral võib kogu maksusumma ühe korraga tasuda juba enne 15. juunit. Kes soovivad maksusumma kuumaksupõhiseks muuta, saavad selleks teha oma pangas püsimakse korralduse maksuameti ettemaksukontole.  

Need, kes ostavad sõiduki aasta keskel, peavad maksu tasuma: 
Vahemikus 1. jaanuar  – 31. september ostetud ja liiklusregistrisse kantud sõiduki puhul sama aasta 15. detsembriks. 
Vahemikus 1.oktoober – 31. detsember ostetud sõiduki puhul järgmise aasta 1. juuniks. 

Maksu arvestamine 

M1 kategooria sõidukite mootorsõidukimaks koosneb baasosast ja CO2 näidust, raskemate sõidukite puhul ka massist.  

Eraisikute sõiduautode puhul vähendab maksu suurust sõiduki vanus, kui see on rohkem kui 5 aastat. Selle mõjul jõuab maksusumma 20-aastaste ja vanemate autode puhul baasosa ehk 50 euroni.  

• Baasosa 50 eurot 
• CO2 osa – maks hakkab kehtima tasemest 118g CO2/km kohta.
  • Iga gramm vahemikus 118-150 = 3 € 
  • Iga gramm vahemikus 151-200 = 3,5 €
  • Iga gramm üle 201 = 4 € 
• Massi osa – raskematele autodele rakendub massi komponent: 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.
  • Hübriididel rakendub massi osa alates 2200 kilogrammist
  • Elektriautodel rakendub massi osa alates 2400 kilogrammist.  

N1-kategooria ehk kaubikute mootorsõidukimaks koosneb baasosast ja CO2 näidust.  

• Baasosa on 50 eurot. 
• Elektrikaubikutel baasosa 30 eurot. 
• CO2 osa – iga CO2 heite gramm vahemikus 205–250g CO2/km kohta maksustatud 3 euroga.
  • Iga gramm vahemikus 251–300g CO2/km kohta on maksustatud 3,5 euroga  
  • Iga gramm 301 ja üle selle CO2/km kohta on maksustatud 4 euroga.  

 
Registreerimistasu valemis on CO2  osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite Eestisse toomist ja ostmist.  

Registreerimistasu sõiduautodele on kolmeosaline: 

• baasosa 300 eurot  
• CO2 põhinev komponent 1-117 g/km = 5 €/g;  118-150 = 40 €/g; 151-200 = 60€/g; 201+ = 80 €/g 
• Täismassi komponent algab tavaautodel 2000 kg-st, pistikhübriididel 2200 kg-st, elektriautodel 2400 kg-st ja on 4 €/kg. Massiosa piir 4000 €, elektriautodel 4400 €.  

CO2 on määratud WLTP meetodiga. NEDC meetodiga auto puhul korrutatakse CO2 näitaja 1,21-ga  

• CO2 näitaja puudumisel tuletatakse WLTP näidule lähedane näit alternatiivsete parameetrite alusel (võimsus, tühimass, vanus, kütuse liik) 
• Täiselektrilise sõiduki tasu = baasosa + massiosa 
• Füüsilise isiku tasu vähendab vanusekordaja sarnaselt mootorsõidukimaksule.  

Registreerimistasu kaubikutele on kaheosaline: 

• Baasosa 500 eurot  
• CO2 põhinev komponent 1-204 g/km = 2 €/g, 205-250 g/km = 30 €/g, 251-300 = 35€/g, 300+ = 40 €/g 

CO2 on määratud WLTP meetodiga. NEDC meetodiga arvutatud CO2 näitajaga auto puhul korrutatakse CO2 näitaja 1,3-ga  

• Kui registris pole CO2 näitajat, tuletatakse WLTP näidule lähedane näit alternatiivsete parameetrite alusel (võimsus, tühimass, vanus) 
• Täiselektrilise kaubiku registreerimistasu = baasosa 300 eurot 
• Kaubiku vanus registreerimistasu ei vähenda 

Autokaravanid  
Autokaravanide CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust.  
Autokaravanid kuuluvad muidu M1 ehk sõiduautode kategooriasse, kuid selleks et nende maksusummad liiga suureks ei läheks, maksustatakse nad N1 kategooria määrade alusel. 

Pistikhübriidid 
Pistikhübriidid on oma akude tõttu võrreldes samasuguste tavaliste sisepõlemismootoriga autodega raskemad, tavaliselt 100–200 kilogrammi võrra. 
Pistikhübriidide kasutamisel on praktikas võimalik saavutada väiksem kasvuhoonegaaside emissioon võrreldes traditsiooniliste sisepõlemismootoriga sõidukitega.  
Soodustamaks nende soetamist hakkab pistikhübriidi puhul massi komponent maksu suurust kasvatama alates 2200 kilogrammi kaaluvate sõidukite puhul. Iga seda piiri ületav kilogramm maksustatakse 0,40 euroga.  

Puuetega inimesed 
Maksust on vabastatud need sõidukid, mis on spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud.  
Maandamaks täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtgrupile, on sotsiaalministeerium erivajadustega inimestele välja töötanud täiendavad vajaduspõhised tugimeetmed, mida rakendatakse alates 2025. aastast. 

Muuseumisõidukid  
Koostöös Kultuuriministeeriumiga töötame enne seaduse kehtestamist välja meetmed ametlikult tegutsevate muuseumide mootorsõidukimaksu koormuse leevendamiseks. 

Romusõidukid
Mootorsõidukimaksu väljatöötamine on ühiskonnas ja meie partnerite vahel algatanud viljaka diskussiooni ka n-ö romusõidukite teemal. Selle tulemusel on Kliimaministeeriumil valmimas meetmed romusõidukite arvu piiramiseks ja oluliseks vähendamiseks, mis eeldab ka vastavat õigusaktide muudatuste paketti.