Uuring: autot ei oma veerand Eesti elanikkonnast

2020. aasta uuringu järgi ei oma autot 25% Eesti inimestest. Statistikaameti andmetel on aga autode arv jätkuvalt tõusuteel: kui aastal 2018 oli arvele võetud sõidukeid 740 000, siis 2019. aastaks kasvas see 795 000-ni.

Kindlustusettevõtte Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringu andmetel ei oma autot 30% suurlinnaelanikest, 25% väikelinna elanikest ja 20% inimestest, kes elavad külades.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõdes, et auto omamine ei ole pelgalt mugavuse küsimus. „Neljandik Eesti ühiskonnast saab ilma autota hakkama, aga enamikul on siiski oma igapäevaelu ilma autota raske ette kujutada. Seda eelkõige just väljaspool suurlinnu elavatel inimestel, kelle jaoks võib auto olla hädavajalik, et näiteks käia tööl või sõidutada lapsi lasteaeda ja kooli," ütles ta.

Kuigi autode hulk Eestis iga aastaga tõuseb, valivad paljud inimesed auto kõrval ka alternatiive: jalgratta, elektritõukeratta, renditava sõiduki või soodsa ühistransporditeenuse. 2019. aasta suvel avas näiteks Tartu oma rattaringluse, mis koosneb 69 parklast ja 750 jalgrattast, millest 500 on elektrilised ning 250 tavalised.

Tartu linnatranspordi juhi Roman Meeksa sõnul on alternatiivsete transpordivahendite kasutus linnas võrreldav muu liiklusega. „Tartu rattaringluses on tipptunnid aktiivsema kasutusega ning väga palju sõltub ilmast. Kui on ikka jahe või laussadu, siis on kasutus sel päeval väiksem. Üldjoontes on aga sõitjaid aasta ringi ja sõidetakse isegi talvel, kui rattaringluse parkides on ainult tavalised jalgrattad," kommenteeris Meeksa.

Kuigi alternatiivsed transpordivahendid tunduvad olevat rohkem noorte inimeste pärusmaa, siis püütakse aktiivselt kaasata ka vanemat generatsiooni.

Suurim osakaal inimesi, kellel isiklikku autot Eestis ei ole, on ootuspäraselt kuni 19-aastased noored, aga ka kolmandik üle 55-aastaseid ei oma autot. Lisaks tuli uuringust välja ka see, et naised omavad autot harvemini kui mehed: autot ei oma 27% naistest ning 23% meestest.

Läbiviidud  uuringus küsitleti igast Balti riigist 1600 inimest vanuses 16–64. Andmeid koguti 2020. aasta veebruaris.