Tallinn sooviks naastrehvid keelata

Mõneski riigis on üritatud naastrehvide kasutamist ühel või teisel viisil maksustada ja plaanitav uuring peab andma nendest võimalustest ülevaate. Käsitletakse veel riigi ja linna võimalusi lamellrehvide kasutamise soodustamisel. Teatavasti soodustab tänavatolmu sissehingamine hingamisteede- ja südamehaiguste tekkimist ning suurendab inimeste arvu, kes nende haiguste tõttu satuvad haiglaravile või koguni enneaegselt surevad.

Heinar (45) on kutseline autojuht, kes veab kaupa aastaringi üle Eesti. Erinevalt paljudest teistest juhtidest ei pea ta enne talve tegema valikut lamell- ja naastrehvide vahel, sest töö iseloom määrab tema valiku juba ette ära.

"Kasutan naastrehve, sest pean sageli sõitma Tallinnast välja ja seal tuleb arvestada nii tavalise kui musta jääga," põhjendas Heinar. "Lamellrehvid ei ole maateedel sõitmiseks siiski sama head ja turvalised kui naastrehvid. Naastrehvid lõhuvad asfalti ja tekitavad tervistkahjustavat tolmu, kuid samas võivad lamellrehvide tõttu juhtunud avarii kahjud olla palju suuremad ja halvimal juhul korvamatud. Mõlemat kahju tuleb silmas pidada."

Teine olukord on Heinari arvates Tallinnas, kus tänavahooldus ja libedatõrje on teisel tasemel. "Näiteks tänavu ei ole linnas naastrehvidel mingit mõtet," lisas Heinar.

Naastrehvidega sõitmisel tekkivatest kahjudest on siiani räägitud peamiselt autojuhtide ja ametnike hinnangu põhjal, kuid nüüd on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet otsustanud tellida spetsiaalse uuringu ja otsib firmat või asutust, mis sellise uuringu teeks. Nagu ütles riigihanke eest vastutav keskkonna- ja kommunaalameti peaspetsialist Erik Sarapuu, on firmad oma pakkumise esitanud, kuid leping parima pakkujaga on alles sõlmimisel ja võitjat avalikustada veel ei saa. Uuringu lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt selle aasta 15. juuniks.

Loendatakse naastrehvidega sõitjaid

Keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul on uuringu üldine eesmärk hinnata naastrehvide keskkonnamõju nii inimtervisele kui ka teekatenditele ja leida võimalusi negatiivsete mõjude vähendamiseks.

Uuringu sees aga otsitakse vastust mitmele eraldi küsimusele. Esiteks tahetakse teada saada, kui palju autosid Tallinnas naastrehvidega sõidavad. Selleks loendatakse kaubanduskeskuste parklates seisvaid autosid nii töö- kui puhkepäevadel. Igas vaatluskohas vaadatakse üle vähemalt 500 autot. Uuringus võrreldakse ka Põhjamaades tehtud rehviteste ja koostatakse ülevaade talverehvidega seonduvatest uurimistöödest.

Uurimise ja võrdluse alla võetakse teetolmu koostis talverehvide kasutamise ajal ja pärast seda. Mõõdetakse roopasügavusi teekatendis ja tehakse kindlaks, millised roopad on tekitanud naastrehvid ning millised on tingitud raskeveokitest ja teekatendi vajumisest. Naastrehvide kasutamisel on Sule sõnul ka väga tugev majanduslik mõju, sest sellest oleneb, millise ajavahemiku järel tuleb vana teekatend asendada uuega. Uuring peabki andma vastuse küsimusele, kui suurt majanduslikku kasu annab naastrehvide asendamine lamellrehvidega tee-ehituse seisukohalt.

Mõneski riigis on üritatud naastrehvide kasutamist ühel või teisel viisil maksustada ja uuring annab nendest võimalustest ülevaate. Käsitletakse veel riigi ja linna võimalusi lamellrehvide kasutamise soodustamisel ja lõpuks korraldatakse inimeste hulgas küsitlus, milles tahetakse teada, millist rehvi meie autojuhid eelistavad ja miks.

Kahjustab tervist

Tallinna linn on juhtinud naastrehvide kasutamisega seotud probleemidele tähelepanu ka varem ja soovitanud Tallinnas sõita talvisel ajal lamellrehvidega. "Naastrehve kasutavad autod tekitavad Tallinnas talvehooajal iga tänavakilomeetri kohta 300 kg ja linnas kokku ligikaudu 300 tonni tervistkahjustavat tolmu," hoiatas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Sulg juba kolm aastat tagasi.

Seejuures toetus Sulg Helsingi ehitusameti eestvedamisel aastatel 2011-2013 korraldatud uurimusele, mille järgi tekib tervelt 75 protsenti pealinna piirkonna tänavatolmust just naastrehvide kasutamise tõttu. Uurimusega tuvastati ühtlasi selge seos õhus sisalduvate tahkete osakeste hulga ja inimeste tervise vahel.

Teatavasti soodustab tänavatolmu sissehingamine hingamisteede- ja südamehaiguste tekkimist ning suurendab inimeste arvu, kes nende haiguste tõttu satuvad haiglaravile või koguni enneaegselt surevad. Samuti põhjustab tänavatolm silmade ja hingamisteede ärritust ning laste astmat.

Sule hinnangul usuvad paljud juhid ekslikult, et naastrehvid hoiavad alati paremini teel ja pidurdusmaa lüheneb. "Linnatingimustes ja meie teehoolduse taseme juures esineb kõige sagedamini soolamärga teekatet, mis eeldab rehvide head haardumist märjal teel," ütles Sulg. "Sageli otsustatakse naastrehvide kasuks just lühema pidurdusmaa pärast, kuid unustatakse, et seda testitakse jäistes tingimustes. Märjal või kuival asfaldil aga naastrehvid ei haardu paremini."

Kuna Heinar peab töö tõttu palju väljaspool linna sõitma, paneb ta talveks oma autole all naastrehvid.