• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Aston Martin seob kolm DB12 S-i 1950. aasta Le Mansi võidusõiduautodega

Aston Martin toob Monterey Car Weekile kolm Q by Aston Martini loodud DB12 S kupeed, mille kujundus meenutab 1950. aasta Le Mansi 24 tunni sõiduks ehitatud DB2 võistlusautosid. VMF 63, VMF 64 ja VMF 65 ühendavad 515 kW V8 tehnika kolme ajaloolise värvilahendusega, tähistamaks Pebble Beach Concours d’Elegance’i 75. toimumiskorda.

Inspiratsiooni annavad kolm DB2 võistlusautot, mille Suurbritannia registreerimisnumbrid olid VMF 63, VMF 64 ja VMF 65. Aston Martin ehitas need 1950. aasta Le Mansiks ning kasutas autosid järgnevatel aastatel nii tehasemeeskonnas kui erasõitjate käes.

1951. aasta Aston Martini võistlusmeeskonnas eristas kolme DB2-te üksteisest iluvõre värv. Q by Aston Martin kannab sama idee nüüd tänapäevasele DB12 S-ile.
      Must kere saab kolm ajaloolist aktsentvärvi

Kõik kolm DB12 S-i kannavad Carbon Black musta põhivärvi. VMF 63 saab Rosso Red punased, VMF 64 Speed Yellow kollased ja VMF 65 Ellwood Blue sinised detailid. Aktsentvärv jõuab iluvõre lamellidele ja süsinikkiust küljeelementidele. Esitiibadele lisab Q ümmarguse „75“ võistlusnumbri motiivi. Taga saavad autod värvitud süsinikkiust Aeroblade’i ja DB2 siluetti kujutava graafika.

Q ei ürita 1950. aasta DB2 kuju tänapäevasele autole kopeerida. Selle asemel kasutab ettevõte ajaloolisi värve ja tunnuseid, sidumaks kolm uut autot konkreetsete võistlusautodega.

Sama põhimõte jätkub salongis. Iga auto saab välisdetailidega sobivad kontrastõmblused, esiistmete seljatugedele DB2 silueti ning tagaistmetele „75“ embleemi. Aktsentvärvi kannavad ka käivitusnupp ja käiguvahetuslabade otsad. Erikujundusega lävepakud lõpetavad ajaloolise teema.

Tehnika jääb DB12 S-iga samaks

Aston Martin pole VMF-kolmikule teatanud ühestki eraldi mootorist või veermikumuudatusest. Autod kasutavad seega DB12 S-i tavapärast tehnikat. Kapoti all töötab 4,0-liitrine kahe turboga V8, mis arendab 515 kW ja 800 Nm. Jõud liigub tagaratastele kaheksakäigulise ZF automaatkäigukasti ja elektrooniliselt juhitava diferentsiaali kaudu. DB12 S kiirendab 0-100 km/h 3,5 sekundiga ja saavutab 325 km/h tippkiiruse. Võrreldes tavalise DB12-ga kasvab võimsus 500 kW-lt 515 kW-ni, pöördemoment jääb 800 Nm juurde. Kiirendus paraneb kümnendiku võrra, kuid tippkiirus püsib 325 km/h juures.

S-versioon muudab enamat kui mootori võimsust

DB12 S-i muudatused ulatuvad jõuallikast kaugemale. Aston Martin kiirendas käiguvahetusi, muutis gaasipedaali karakteristikut ning häälestas ümber Bilstein DTX adaptiivamortisaatorid, roolivõimendi ja elektroonilise tagadiferentsiaali. Jäigem tagastabilisaator aitab vähendada kere kaldumist. Aston Martin muutis ka rataste kalde- ja kokkujooksunurki, teravdamaks auto reaktsioone kurvides.

Standardvarustusse kuuluvad süsinik-keraamilised pidurid. Eesmiste ketaste läbimõõt on 410 mm ja tagumistel 360 mm. Teraspiduritega võrreldes vähendab lahendus vedrustamata massi 27 kg.

Lisavarustusse kuuluv titaanist väljalaskesüsteem säästab roostevabast terasest süsteemiga võrreldes veel 11,7 kg.

Euroopa WLTP-tsüklis kulutab DB12 S kupee ametlikult kombineerituna 11,9 l/100 km ja paiskab õhku 269 g/km CO2.

VMF-kolmiku väärtus peitub Q töös

Kolm Monterey autot ei paku tavalisest DB12 S-ist rohkem võimsust ega paremaid dünaamikanäitajaid. Nende erilisus peitub Q by Aston Martini personaliseerimistöös ja otseses seoses kolme konkreetse ajaloolise DB2-ga. See teeb VMF 63-st, VMF 64-st ja VMF 65-st pigem kolmest autost koosneva kollektsiooni kui uue DB12 S mudeliversiooni.

Aston Martin pole avaldanud autode hinda ega teatanud samasuguse VMF-seeria laiemast tootmisest. Nende roll Montereyl on näidata, kui kaugele saab Q programm viia olemasoleva seeriaauto ilma selle põhitehnikat muutmata. Just see muudab kolm DB12 S-i huvitavaks. 515 kW V8 ja 325 km/h tippkiirus pärinevad tavalisest S-versioonist, kuid punane, kollane ja sinine kujundus seovad autod Aston Martini 76 aasta taguse Le Mansi looga ilma ajaloolist võistlusautot otseselt jäljendamata.