BETA Technologies andis üle esimese elektrilise lennuki ALIA CX300
jaak
13.08.2025
Põhjamaade taevas sai uue ja vaiksema külalise. USA-s Vermontis baseeruv BETA Technologies tarnis oma esimese elektrilise lühikese stardi ja maandumisega lennuki ALIA CX300 ettevõttele Bristow Norway AS, mis kuulub Ameerika helikopterigigandi Bristow Group’i koosseisu.
See kuuekohaline imevõimekusega lennumasin suudab ühe laadimisega läbida üle 555 kilomeetri, pakkudes nullheitmega alternatiivi piirkondadele, kus lennuliiklus on tihe, kuid rohepööre seda jõulisem. Erinevalt vertikaalse stardiga sugulasest A250 vajab CX300 siiski maandumisrada. Lennuk mahutab viis reisijat ja ühe piloodi, on varustatud elektrimootoriga, mille tagaosas töötab viie labaga tõukepropeller. Laadimine võtab umbes tunni.
Alles mõni kuu tagasi tõmbas see mudel tähelepanu, kui esimesed reisilennud viisid selle vaid 45 minutiga Long Islandilt John F. Kennedy rahvusvahelisse lennujaama. Nüüd jõudis CX300 Stavangeri lennujaama Rogalandi maakonnas, lõpetades 6 976 kilomeetri pikkuse demonstratsioonituuri läbi seitsme Euroopa Liidu riigi, mis sai alguse Iirimaal. See sündmus märgib ka Norra null- ja vähese heitega lennunduse testplatvormi ametlikku käivitamist.
Esitlusel, kus Bristow’ piloot, BETA peakorteris Vermontis väljaõppe läbinu, tegi esimese testlennu, seati sihiks järgmise kuue kuu jooksul lennata rea katse- ja näidislende koostöös Avinoriga ning Norra tsiviillennundusametiga. See toimub osana „regulatiivse liivakasti“ projektist, kus testitakse nii tehnilist võimekust kui ka kommertskasutuse stsenaariume.
Esimesed marsruudid ühendavad Stavangeri ja Bergeni, ent aasta lõpuks loodetakse avada ka uusi liine. Katsetused näitavad, kas vaikne ja heitmevaba lennuliiklus suudab Põhjamaade ilmast ja logistikast hoolimata muuta regionaallennunduse nägu.
Related Posts
12.03.2026
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
12.03.2026
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
12.03.2026
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
12.03.2026
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
12.03.2026
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...