• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

BMW X4: geniaalne stiiliikoon või ülehinnatud edevus?

2008. aastal esitletud BMW X6 tundus olema justkui luksusmaasturi ja sportkupee keelatud armuvili, midagi, mis ei peaks teoorias toimima, aga ometi pani kliendid rahakotte avama. X4 sündis selle fenomeni väiksema ja võib-olla isegi ulakama noorema vennana, kes vanema edust julgust saanuna otsustas oma eksistentsi reeglid ise kirjutada. Debüüt aastal 2014 oli selge sõnum: kui sulle meeldib X3, aga arvad, et see näeb välja nagu tubli, kuid igav kursusekaaslane, siis X4 on see paharet, kes samal ajal suutis ikkagi ka stipendiumi välja nuiata.

BMW ise nimetab seda “Sports Activity Coupé’ks” – kõlav nimetus, mis võiks vabalt olla pärit mõne fitnessi-influenceri Instagrami konto kirjeldusest, kuid mille taga peitub üsna lihtne valem. Võetakse X3 tehnika, pressitakse katusejoon madalamaks, voolitakse kerejooned teravamaks ja saadakse midagi, mis justkui sosistab “praktiline”, kuid lausub valjusti “stiilne”. See on auto neile, kellele pagasiruumi kuupmeetrid ei tähenda nii palju kui peeglist vastu vaatav siluett.

X4 klient ei vali autot juhuslikult. Sageli on tegemist endiste X3 omanikega, kelle lapsed on juba pesast lahkunud, või sportautode entusiastidega, kes on hakanud hindama kõrgemat isteasendit ja praktilisust, kuid pole valmis loobuma sõiduelamusest.

Ja hoolimata algusaegade kriitikast on X4 tõestanud, et kupeemaasturi kontseptsioon pole lihtsalt mööduv kapriis. Esimese põlvkonna 200 000 müüdud eksemplari räägivad enda eest. Nüüdseks on mudel jõudnud teise põlvkonnani, mis pärast 2021. aasta värskenduskuuri kannab endas teravamaid jooni, moodsamat multimeediat ja standardset kerghübriidtehnoloogiat, et vähendada süsinikujälge nii, et samal ajal säilib võime möödasõidul konkurenti pilguga maha jätta.

Praegune BMW X4 seisab laval, kus ootavad Mercedes-Benz GLC Coupé, Audi Q5 Sportback, Range Rover Velar ja Porsche Macan. See on seltskond, kus viisakus on teisejärguline ja esmamulje maksab kõik. X4 trumpkaardiks ongi piisavalt julge järsult langev katusejoon, tekitamaks foorumites tuliseid vaidlusi ja panna möödujad pead pöörama.

Kui X3 on nagu hästiistuv pintsak, millega saab minna nii koosolekule kui ka nädalavahetuse väljasõidule, siis X4 on sama pintsak, kuid kitsama lõike ja läikivamate nööpidega, kus praktilisus jääb tahaplaanile, kuid efekt on garanteeritud. Kupee-laadne profiil, mille BMW on selle kerele istutanud, ei ole pelgalt disainiharjutus. See on avaldus, mille eesmärk on panna inimesed küsima, miks see katusejoon nii madal on, ja samal ajal panna omanik muigama, sest vastus on ju lihtne: “sest see näeb lihtsalt nii hea välja”.

Viimane värskendus tõi kaasa detailid, mis muudavad X4 veelgi teravamaks. Esiotsas on õhemad esituled, mis justkui kissitavad päikese käes, ja suurenenud neeruvõre, mis meenutab enesekindlalt naeratavat sportlast enne starti. M Sport versioonis muutuvad esimesed õhuvõtuavad lausa demonstratiivselt jõuliseks, nagu suruks auto rusikad taskusse ja astuks sammu võrra lähemale. Tagantpoolt vaadates tervitab pilku uus LED tagatulede valgusmuster ja lihvitud stange, mis annab autole veelgi kaasaegsema ilme.

Proportsioonid on BMW DNA puhas esitus: pikk kapott, lühikesed ülendid ja lai rööbe loovad tugeva ja valmisolekut täis hoiaku. X4 on X3-st veidi pikem, madalam ja laiem, mis annab talle ka staatiliselt dünaamilise ilme. Laiem tagasild mitte ainult ei istuta autot visuaalselt teele, vaid tõotab ka paremat stabiilsust kurvides, kuigi enamik ostjaid kogeb seda ilmselt rohkem ringristmikel kui ringrajal.

Külgvaade on X4 trump. Musklilised tagumised õlad ja kõrgelt algav aknaäär loovad atleetliku silueti, justkui olümpiasprinter, kelle kerge keha hoiab end enne starti plahvatusvalmina. See efekt tuleb aga väikse ohvriga, sest tagaklaas on pigem kirjamargi suurune ja tõusev vööjoon muudab pildi tahavaatepeeglist kitsamaks, kui konservatiivsemate džiipide puhul harjutud.

BMW on lisanud ka väikeseid disainimaiuspalu neile, kes oskavad otsida. Näiteks ukse sisemise serva “X” motiiv on just selline detail, mis paneb omanikku iga kord ukse avamisel rahulolevalt noogutama. Ja kui standardis on 19-tollised valuveljed, siis tõelise visuaalse lihase annavad alles 20- või 21-tollised, mis täidavad rattakoopad nagu need oleks spetsiaalselt sinna valatud. Jah, suurem velg tähendab ka veidi karedamat veeremist, kuid esteetiline nauding kaalub selle niikuinii enamiku ostjate jaoks üles.

BMW X4 välisilme ei ole loodud kompromissideks. See ei ürita kõigile meeldida, vaid pigem oma publikut valida. Ühed kiidavad selle julgust ja eristuvust, teised virisevad praktilisuse kahanemise üle. Aga see ongi asja point: kui X3 on mõistlik valik, siis X4 on valik, mille puhul mõistlikkus jääb ukse taha ja stiil kutsub sisse.

Kui X4 välimus kisub poolenisti punasele vaibale, siis salong on nagu vana hea tugitool, läbinisti tuttav, mugav ja kvaliteetselt viimistletud. BMW on siin arukalt mänginud: radikaalne välisilme on tasakaalustatud interjööriga, mis laenab suure osa X3-st. See tähendab, et juhile ja kaasreisijatele lüüakse nina ette sama armatuur ja ergonoomika, mida kriitikud on juba ammu kiitnud. Ning olgem ausad, kui juba midagi head on käepärast võtta, siis ei pea seda tingimata leiutamise nimel ära lõhkuma.

Viimistlusmaterjalid on BMW-le omaselt tipptasemel. Igal pool, kuhu käsi ulatub, on pehme ja hoolikalt viimistletud pind. Euroopas tuleb X4 standardina nahkpolstriga ja kui klikkida ostes M Sport varustusastmel, saad kohe täisnahksisu. See on tunne, mis paneb ka hommikuse töölesõidu tunduma nagu väikse luksushetke. Iste ja uksed on kaunistatud kontrastõmblustega ning metallviimistlus toob juurde kergelt külma elegantsi. Kui istud sisse ja sulgud ukse taga, märkad detaile, mis justkui sosistavad, et oled õigesse klassi sattunud: õrnalt helendavad dekoratiivliistud, mille värvi saab valida vastavalt tujule, ja meeleoluvalgustus, mis võib õhtul muuta auto sisemuse rahulikuks salongiks või energiliseks lounge’iks.

Isteasend on omaette boonus. Kõrge ja ülevaatlik, nagu ühele premium-SUV-ile kohane, aga M Sporti sportistmed hoiavad sind kurvides sama kindlalt kui tipptasemel võistluskorv. Elektriline reguleerimine igas suunas tähendab, et nii 160 cm kui ka 200 cm pikk juht leiab sobiva asendi: rooliratas ulatub kaugemale, kui arvasid võimalik olevat, istepadja pikendus toetab reisi, et ka pikemad jalad ei tunneks end hooletusse jäetuna.

Praktilisuse kaart on X4-s osaliselt käes, aga mitte kõik ainult ässad. Kui esiistmetel on ruumi nii, et võiks vabalt väikesed kontoritoolid jalge juurde ära peita, siis taga on pearuum juba madaldatud katusejoone tõttu piiratud. Kui oled kuni 180 cm pikk, pole häda midagi. Kui oled 185 või rohkem, hakkab juuksepiir juba laega flirtima. Jalaruum seevastu on viisakas ja isegi pikemate sõitude puhul ei pea põlvi kõrva taha tõstma. Kolmas istekoht taga? Tehniliselt olemas, praktiliselt “hädaabipingike”, sest kardaanitunnel ja kitsam istmepadi teevad oma töö.

Pagasiruum on samas meeldiv üllataja. 525 liitrit istmed üleval ja kuni 1430 liitrit alla klapitud tagaistmetega tähendab, et nädalavahetuse suusareis või rünnak hulgilattu on täiesti teostatav. Madal tagaluugi avaus võib küll kõrgete esemete puhul mängu rikkuda, aga 40:20:40 jaotuses klapitavad tagaistmed annavad piisavalt mänguruumi, et ka suusad või pikk laud peale mahuksid. ADAC oma range mõõtmismetoodikaga sai küll 405 liitrit puhast ruumi, kuid igapäevaselt ei ole see number midagi, mille pärast öösiti patja nutta.

Tehnoloogiline pool on nagu BMW-l kombeks: tasemel, kuid mitte silmipimestavalt ülepakutud. Live Cockpit Professional toob kaks 12,3-tollist ekraani – üks juhile digitaalsete näidikutega, teine keskkonsooli infotainment’iks. BMW on hoidnud graafika selge ja loetava, mitte ilutulestikuna virvendava. iDrive 7 süsteem on endiselt üks intuitiivsemaid lahendusi, eriti koos füüsilise pöördnupu ja kiirklahvidega. Apple CarPlay ja Android Auto on standardis ning töötavad juhtmevabalt. Gesture Controli on tore sõpradele näidata, aga igapäevaselt vajutad ikkagi rooli nuppu või kasutad hääljuhtimist.

Ja mis kõige parem: BMW pole läinud teed, kus kõik peidetakse ekraanide taha. Kliimaseade on endiselt omaette paneelil füüsiliste nuppudega. See tähendab, et temperatuuri muutmiseks ei pea liikluses puutetundliku menüüga võitlema. See on pisiasi, aga teeb igapäevase elu roolis palju lihtsamaks.

Kui väljast on X4 statement, siis seest on see täpselt see koht, kus tahad peale pikka päeva olla, ümbritsetud kvaliteedist, varustatud igapäevaste mugavustega ja täis neid väikeseid detaile, mis panevad sind tundma, et sa ei valinud lihtsalt autot, vaid natuke ka elustiili.

Kui BMW X3 on see sõber, kes viib sind turvaliselt ja mugavalt punktist A punkti B, siis X4 on sama sõber, kes keerab teekonna keskel korraks külavaheteele ja naeratab, kui su kohvitops õrnalt loksub. Kõrgelt istud ja näed teed nagu igas korralikus linnadžiibis aga ees laiuv madal kapott ja sportkupeele omane siluett loovad segadust tekitava, ent nauditava kontrasti. See on nagu kanda tossusid ülikonnaga, täiesti ebatavaline aga mugav.

Juba esimeste meetrite järel on selge, et X4 ei häbene oma BMW DNA-d. Rool on täpne, kere kaldub minimaalselt ja nelikvedu jagab veojõudu just nii, et kurvist väljudes on tunda kerget tagaveolist särtsu. See on üks neist autovõludest, mida paberilt ei loe, sa pead seda ise omal nahal kogema. Julgem käsi roolil ja lõdvemaks lastud stabiilsuskontroll lubavad isegi kerget “sabatantsu”.

Suuremate velgedega muutub jäigem vedrustus juba konkreetseks raputuseks, kuid mitte ebameeldivaks. Pigem on tunne, et auto ei loksu ega vaju, vaid hoiab end sirgelt ja kontrollitult. Maanteel ja kurvilisel kõrvalteel muutub see jäikus hoopis liitlaseks ning X4 püsib stabiilselt ja sirgelt nagu oleks rööbastel, isegi kui kiirus kasvab numbrini, mille juures mõni pehmem maastur juba õõtsuma hakkaks.

Sõidurežiimid annavad juhile võimaluse auto iseloomu muuta. Vaikerežiim Comfort sobib igapäevasõitudeks. Eco Pro muudab gaasipedaali rahulikuks ja aitab kütust säästa. Sport tõstab pulsisageduse, teravdab rooli ja kiirendab gaasivastust. Adaptiivne vedrustus on lisavarustus, mida tasub mugavuse armastajal tõsiselt kaaluda, Comfort+ režiim pehmendab lööke ja võtab suure velje mõju maha, säilitades samas juhitavuse, mida sportlikumates olukordades vaja läheb.

Transmissioonisüsteemi kuulub BMW-le omaselt Steptronic 8-käiguline automaat: sujuv, kiire ja enamasti õiges käigus. Sport-režiimis hoiab see käike pikemalt, Eco Pro’s aga surfab varakult kõrgemale ja võib kerghübriidi toel mootori üldse ajutiselt välja lülitada. Ainuke väiksem miinus oli madalal kiirusel aeg-ajalt tekkiv hetkeline otsustuspaus, mis avaldub harva aga siiski ning jätab linnas manööverdades väikese jõnksu mulje.

Pidurid on võimsad ja usaldusväärsed. Linnakiirusel on pedaali tunnetus veidi eripärane, sest süsteem kombineerib energiatagastust ja tavalist pidurdust. Esimestel sõitudel võib see teha sujuva peatumise pisut keerulisemaks, kuid maanteel või sportlikumalt sõites kaob see tunne täielikult. Müratase on meeldivalt madal. Diisel on üllatavalt vaikne, ilma tüüpilise traktorihääleta.

Hoolimata oma mõõtmetest manööverdab X4 linnas üllatavalt kergelt. Roolivõimendi muutuv ülekandearv teeb parkimisel rooli kergemaks ja pöörderaadius on väiksem, kui esmapilgul arvata võiks. Parkimisandurid ja kaamerad kompenseerivad kitsast tagaakent ning kogu auto tunnetus on linnas pigem kompaktsema klassi sõiduki oma.

BMW X4 mootorivalik on nagu asjaliku sommeljee hästi kureeritud veinikelder, kus iga pudel on hoolikalt valitud, igal oma iseloom ja hind ning mõne puhul on tõenäosus üsna suur, et pärast proovimist ei taha sa enam midagi muud. Kõik variandid tulevad standardina xDrive nelikveo ja Steptronic 8-käigulise automaadiga, aga see, millise “maitse” valid, muudab X4 olemust rohkem kui välisvärv või velgede diameeter.

Baasjõuallikaks on xDrive20i, 2-liitrine ülelaadimisega bensiinimootor, mis 184 hobujõuga ei tõmba küll stardis tänavat püstloodis püsti, kuid on kultiveeritud, vaikne ja täiesti piisav, kui sinu päevad mööduvad pigem linnas ja mõõduka tempoga maanteel. Kütusekulu 8–9 liitrit sajale on okei, kuni sa ei hakka seda spordirežiimis piitsutama, siis jookseb ta kraanist kiiremini kui arvasid.

Sama plokki, aga teises meeleolus, pakub xDrive30i. 245 hobujõudu ja 350 Nm muudavad X4 juba selgelt nobedaks, 0–100 km/h ajaga, mis algab kuuega. See mootor on neljasilindriliste seas eriline: sujuv, vaoshoitud ja samas möödasõitudel valmis pakkuma täit kindlustunnet. Miinuspooleks on oodatust kõrgemad kütusearved, eriti kui gaasipedaaliga sõbrunemine muutub liiga südamlikuks.

Kui aga tahad, et X4 oleks kui sõiduauto kuluga, siis xDrive20d on turvaline panus. 190 hobujõudu ja 400 Nm veavad autot kindlalt, diisli jõud tuleb kohe madalalt ja jätkub ühtlaselt. Tegemist on mitmete turgude müügihitiga ja põhjusega, sest maanteel võib kulunumber alata viiega, paagitäiega sõidad üle 1000 km ja salongis valitseb rahu, mida isegi mõni bensiinimootor ei suuda pakkuda.

Kui aga tunned, et nelja silindrit on liiga vähe, tuleb mängu 30d. See kuuesilindriline turbodiisel on nagu jõu ja elegantsi kokteil, 286 hobujõudu ja 650 Nm teevad 0–100 km/h 5,7 sekundiga, kuid jätavad keskmise kulu siiski 6–7 liitri juurde. See mootor on kui varjatud lihas, mis suudab sportautodele koha kätte näidata, kuid teeb seda nii peenelt, et keegi ei pane esialgu tähelegi.

M40i ja M40d on juba M Performance’i käe alt, kus X4 saab tõelise iseloomu. M40i on bensiini põletav kuuesilindriline, 360 hobujõudu ja plahvatuslik kiirendus. Kütusekulu küll üle kümne liitri aga see naeratus, mis Sport-režiimis tuleb, maksab kindlasti iga tilga eest.

M40d on sama kontseptsioon diisli võtmes: 340 hobujõudu, 700 Nm ja täiesti lineaarne jõud tänu kahele turbole. Nullist sajani sama kiire kui M40i, aga möödasõidud tunduvad veelgi võimsamad, sest moment tuleb sisse juba madalatel pööretel ja lihtsalt ei lõpe. Maanteel sõidab see auto nagu kurja kavatsusega vedur ja teeb seda kütusekuluga, mis paneb sportautode omanikud vaikides punastama.

Ja siis on olemas X4 M Competition, mitte lihtsalt sportlikum versioon, vaid täisvereline M-masin 510 hobujõu ja 3,8-sekundilise kiirendusega. See on auto inimesele, kellele jaoks mõiste “liiga palju” on lihtsalt naljakas.

Kõiki neid mootoreid (välja arvatud X4 M) abistab 48V kerghübriid, mis ei sõiduta autot küll ise edasi, aga oskab mootorit välja lülitada ja lisada väikese elektrilise tõuke kiirendustel. See on nagu väike abikäsi, mis ei paista silma, aga aitab igal sõidul paar tilka kütust säästa.

Kui X4 välimus ja sõiduomadused on koht, kus BMW laseb end loominguliselt vabaks, siis turvalisuse osas on see bränd sama konservatiivne ja metoodiline nagu kirurg, kes ei jäta enne operatsiooni midagi kontrollimata. Nagu juba korduvalt öeldud põhineb auto X3 platvormil, mis Euro NCAP testis sai viis tärni ja mitte mingis “no nii napilt, et kohtunik pidi prillid ette panema” viis tärni, vaid korralikult välja teenitud maksimum. See tähendab, et kere on jäik, deformatsioonitsoonid töötavad nagu ette nähtud ja õhkpatju leidub igas suunas, isegi seal, kuhu esialgu ei oskaks neid otsida.

Juba standardpakett on muljetavaldav. Automaatne hädapidurdus jälgib eesliikuvat liiklust, jalakäijaid ja jalgrattureid ning suudab ohu korral piduri kiiresti põhja lüüa. Sõidurajalt lahkumise hoiatus ja väsimuse tuvastus hoiavad ära need hetked, kus juhil mõte või silmavaade rändama läheb.

Lisavarustus nimega Driving Assistant Professional on justkui BMW vastus küsimusele “kas auto saab olla minu teine pilk ja käsi roolil?”. Aktiivne püsikiirusehoidja Stop&Go funktsiooniga hoiab vahemaad, peatub ja stardib ummikutes nagu kogenud taksojuht. Reahoidmisabi parandab rooli õrnalt, kui kipud liinilt kõrvale triivima, pimenurgaandurid hoiavad ära pimedas nurgas olevale mootorrattale ettekeeramise ja ristuva liikluse hoiatus tagurdamisel päästab sind tagant läheneva “üllatuskülalise” eest.

BMW Active Protection on veel üks nähtamatu kaitseingel. Kui andurid ütlevad, et pauk on vältimatu, tõmbab auto turvavööd pingule, paneb aknad peaaegu kinni ja tõstab istmed parimasse asendisse, et kokkupõrkeks valmis olla. Pärast avariid rakendab süsteem pidurid, et vältida järelkokkupõrget, sest mõnikord on teine pauk hullem kui esimene.

Lastega pered leiavad tagaistmelt kaks ISOFIX-kinnitust ja piisavalt ruumi turvatoolidele. Ka kõrvalistuja turvapadi on vajadusel väljalülitatav, et sinna turvahäll paigutada. Nähtavust aitab öös ja halva ilmaga tagada standardne LED valgustus, mille adaptiivsed esituled (lisavarustus või kõrgemal tasemel standard) pööravad kurvides kaasa ja reguleerivad kaugtulesid nii, et keegi ei tunneks end valgusrelvaga rünnatuna.

Ohutuse pisidetailide hulka kuulub ka äkkpidurduse korral vilkuma hakkav pidurituli, rehvirõhu monitooring ja DSC stabiilsuskontroll, mis hoiab auto sirgelt teel ka siis, kui asfalt on libedam kui hommikune lubadus hakata tervislikumalt elama.

Niisiis, BMW X4 on nagu see pidudel alati kohal olev külaline, kes saabub kallis ülikonnas, aga tossud jalas ja just see kontrast teebki ta huvitavaks. See ei ole auto, mida ostetakse Exceli-tabeli rida haaval plusse ja miinuseid kaaludes. See on “ma tahan” otsus, mis sünnib kõhus, mitte kalkulaatoris.

X4 loobub mõnest praktilisest luksusest, näiteks tagaistmel saavad pikemad reisijad laega sõbruneda ja pagasiruumi avaus on madal. Aga need, kes X4 valivad, ei tee seda kastide või lapsevankrite mõõtude pärast. Nad teevad seda, sest tahavad autot, mis paneb möödujad hetkeks telefoni taskusse libistama ja järele vaatama.

Kapoti alla pakutav mootorivalik on nagu gurmeerestoran: kõhutäis on garanteeritud aga mõned road jätavad sind pikaks ajaks rääkima. M40d on justkui pealtnäha viisakas ärimees, kes õhtul garaažiukse sulgedes muudab end adrenaliini täis sprinteriks. M40i on seevastu rokkstaar, kes laseb kurvis summutist paugud lahti ja paneb sind tahtma veel üht ringi. Ja X4 M Competition? See on juba puhas hullus: nagu panna espressomasinale turbo peale ja vaadata, mis saab.

Interjöör on BMWle omaselt ergonoomiline ja kvaliteetne – kõik on seal, kus see olema peab, ja midagi ei ole lihtsalt “Instagrami-pildi jaoks” tehtud. Väikesed detailid, nagu uste sees peituvad “X”-logod ja õrnalt helendav ambient-valgustus, on kui peened aksessuaarid, mis annavad juba muidu šikile riietusele viimase lihvi.

Sõidult on X4 nagu see sõber, kes on valmis alati maanteel möödasõiduks, aga ei unusta sind ka linnas turvaliselt koduukseni viia. Ta ei ole nii pehme kui Mercedes ega nii pedantne kui Audi, aga ta on elavam kui mõlemad kokku. See on auto, mis kutsub gaasi vajutama isegi siis, kui sõidad ainult leivapoodi.

BMW X4 on maitse-eelistus. See ei ole kõige odavam, kõige praktilisem ega kõige mugavam valik, aga ta on üks vähestest, mis paneb sind iga kord rooli istudes tundma, et sa ei oma lihtsalt autot, vaid elustiili. Kui su päevad kipuvad liiga halliks minema, piisab X4 võtmete haaramisest, et värv tagasi tuua. Sest lõpuks, nagu BMW siin tõestab: mõnikord on natuke liialdust just see, mis teeb elu maitsvamaks.