• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Brabus Bodo Cabriolet ühendab 735 kW V12 ja süsinikkiust kerepaneelid

Brabus muudab Aston Martin Vanquish Volantet oma nägemuse järgi peaaegu tundmatuseni. Bodo Cabriolet ühendab 735 kW V12, 1200 Nm, tagaveo ja täielikult ümber kujundatud süsinikkiust kere ning saavutab 360 km/h. Vaid 77 autoni piiratud seeria näitab ühtlasi, kuidas Brabus liigub tavapärasest tuunimisest üha kaugemale iseseisva erikerede valmistaja suunas.

Aston Martinist jääb alles tehniline vundament

Brabuse värske info järgi kasutab Bodo Cabriolet tehnilise lähteautona Aston Martin Vanquish Volantet, kuid väliselt seob neid kahte mudelit vähe. Vanquishi liimitud alumiiniumist kandevkere ja põhitehnika moodustavad vundamendi, mille ümber Brabus loob uue pre-preg-meetodil valmistatud süsinikkiust kerepaneelid.

Bodo Cabriolet on 5062 mm pikk, 2027 mm lai ja vaid 1305 mm kõrge. Võrdluseks ulatub Euroopa spetsifikatsiooniga Vanquish Volante pikkus 4855 millimeetrini ja kõrgus 1295 millimeetrini. Brabus venitab seega siluetti eelkõige pikkuses, kujundamaks autole klassikalise pika kapoti ja madala tagaosaga GT-profiili.

Esiosa, küljed ja tagaosa järgivad Brabuse enda kujunduskeelt. Vertikaalsete ribidega iluvõre, uus valgussignatuur ja süsinikkiust aerodünaamikadetailid muudavad auto nii põhjalikult, et Aston Martini päritolu pole väljast lihtne tuvastada.

Bodo Cabriolet kasutab kahevärvilist musta-halli žakaarkangast pehmet katust. Kangasse kootud ümberpööratud „77“ viitab 1977. aastale, mil Bodo Buschmann asutas Brabuse. Sama arv määrab ka tootmismahu: Brabus valmistab Cabrioleti eraldi 77-autolise seeriana.

5,2-liitrine V12 annab 735 kW ja 1200 Nm

Kõige olulisem osa Vanquishi tehnikast jääb pika kapoti alla. 5,2-liitrine kahe turboga V12 arendab Bodo Cabrioletis 735 kW võimsust 6400 p/min juures ja elektrooniliselt piiratud 1200 Nm pöördemomenti vahemikus 2900-5000 p/min.

Kaheksakäiguline hüdrotrafoga automaatkäigukast saadab kogu jõu tagaratastele. Elektrooniliselt juhitav diferentsiaal suudab rakendada kuni 100-protsendilise lukustuse, parandamaks veojõudu olukorras, kus tagarehvid peavad teele kandma kogu 1200 Nm.

Võrdlus Vanquish Volantega näitab jõuallika arenduse ulatust. Aston Martini sama töömahuga V12 annab 614 kW ja 1000 Nm. Brabus lisab seega 121 kW ning 200 Nm.

Bodo Cabriolet kiirendab 0-100 km/h 3,0 sekundiga, 200 km/h-ni 8,5 sekundiga ja 300 km/h-ni 23,9 sekundiga. Tippkiiruse piirab elektroonika 360 km/h juures. Vanquish Volante vajab 0-100 km/h kiirenduseks 3,4 sekundit ja saavutab 345 km/h.

Kiirendusnäitajad asetavad Bodo superautode absoluutsesse tippu, kuid selle tehniline retsept erineb paljudest tänapäeva hübriidsetest konkurentidest. Mootor paikneb ees, jõud liigub ainult tagaratastele ja elektrimootorit pole vaja ei võimsuse ega stardikiirenduse kasvatamiseks.

Aktiivne spoiler muutub pidurdamisel piduriks

360 km/h tippkiirus nõuab aerodünaamikalt enamat kui efektset välimust. Brabus kasutab ees süsinikkiust splitterit ja taga elektriliselt liigutatavat süsinikkiust spoilerit.

Kiiruse kasvades liigub tagaspoiler mitmes astmes, suurendamaks tagatelje survejõudu. Tugeval pidurdamisel kiiruselt üle 140 km/h pöördub spoiler peaaegu püstisesse asendisse ning töötab õhkpidurina. Nii kasvatab auto õhutakistust just hetkel, mil juht vajab maksimaalset aeglustust.

Veermik kasutab ees topeltõõtshoobasid ja taga mitmikhooblahendust. Elektrooniliselt juhitavad amortisaatorid töötavad koos viie sõidurežiimiga: GT, Sport, Sport+, Wet ja Individual.

Esi- ja tagasilla tõstesüsteem kergitab autot vajadusel umbes 25 mm. Kiiruse jõudmisel 45 km/h-ni langetab süsteem kere automaatselt tavakõrgusele.

22-tollised sepistatud Brabus Monoblock Z-GT veljed kannavad spetsiaalselt sellele autole kohandatud Pirelli P Zero rehve. Ees kasutab Bodo mõõtu 285/30 ZR 22 ja taga 335/25 ZR 22.

Pidurdamise eest vastutavad ventileeritud ja perforeeritud süsinikkeraamilised kettad. Ees töötavad kuue kolviga, taga nelja kolviga fikseeritud pidurisadulad.

Ferrari võidab stardis, Brabus tippkiiruses

Euroopa turul annab Bodo Cabrioletile huvitava võrdluspunkti Ferrari 12Cilindri Spider. Ferrari vabalthingav 6,5-liitrine V12 arendab 610 kW ning viib auto 0-100 km/h 2,95 sekundiga. Tippkiirus ületab 340 km/h.

See tähendab, et Ferrari on paigalt võttes napilt kiirem, kuid Brabus vastab suurema võimsuse, märksa suurema pöördemomendi ja 360 km/h tippkiirusega. Veel olulisem erinevus peitub autode olemuses. Ferrari projekteerib 12Cilindri tervikliku seeriamudelina, Bodo sünnib olemasoleva tipptasemel GT-auto põhjal väikeseeria erikerena.

Just selles peitub Bodo Cabrioleti tähtsus. Brabus ei püüa enam üksnes ehitada doonorautost võimsamat versiooni. Ettevõte kujundab autole oma kere, valgussignatuuri, aerodünaamika ja interjööri ning müüb tulemust oma mudelinime all.

See viib Brabuse järjest lähemale väikeses mahus erikeresid valmistavatele ettevõtetele, kelle klient ostab lisaks jõudlusele haruldust ja individuaalsust.

Hind jääb praegu saladuseks

Brabus pole Bodo Cabrioleti ametlikku Euroopa hinda avaldanud. Saksamaal selgub see päringu alusel.

See on oluline täpsustus, sest Bodo puhul sõltub lõplik hind tugevalt kliendi valitud viimistlusest ja eritellimustest. 77 autoni piiratud tootmismaht ning ulatuslik käsitöö paigutavad mudeli igal juhul tavalisest Vanquish Volantest hoopis eksklusiivsemasse nišši.

Bodo Cabrioleti tegelik väärtus Brabuse jaoks ei seisne seega ainult 735 kilovatis või 360 km/h tippkiiruses. Auto näitab, et Bottropi ettevõte tahab liikuda tuntud tuunijast iseseisva keretootja suunas. Globaalses luksusautode konkurentsis võib just see muutus osutuda tähtsamaks kui järjekordne võimsusrekord.