Corvette C9 võib saabuda 2029. aastal, V8 jääb tõenäoliselt alles
Chevrolet Corvette’i üheksas põlvkond võib jõuda müügile 2029. aasta suvel, kandes USA-s 2030. mudeliaasta tähist. Esialgse info järgi säilitab C9 keskmootoriga ülesehituse ja alustab elu vabalthingava V8-ga. General Motors tunnistab avalikult C9 arendussuunda, kuid pole turuletuleku aega, platvormi ega jõuallikaid ametlikult kinnitanud.
- aasta jääb esialgu prognoosiks
MotorTrend kirjutab oma allikatele tuginedes, et C9 jõuab USA-s müügile 2029. aasta suvel. Väljaanne prognoosib baasversiooni hinnaks 78 000 dollarit ja kalleimate mudelite hinnaks kuni 220 000 dollarit. Samuti peaks C9 kasutama praeguse C8 arhitektuuri kergemat ja põhjalikult uuendatud varianti.
Chevrolet ega General Motors pole neid andmeid kinnitanud. GM-i president Mark Reuss on C9 nime siiski avalikult kasutanud, kirjutades Corvette’i tulevikust „C9 ja järgmiste põlvkondadeni”. Reuss lubas jätkata jõuallikate, materjalide ja suure jõudluse arendamist, kuid ei avaldanud konkreetset ajakava.
Seega ei saa veel väita, et C9 tuleb kindlasti 2029. aastal. Täpsem on käsitleda seda usaldusväärse väljaande prognoosina, mida toetab GM-i kinnitus üheksanda põlvkonna olemasolule.
Uus LS6 muudab V8 säilimise usutavaks
Kõige tugevam argument V8 jätkamise kasuks on Chevrolet’ uus 6,7-liitrine LS6. Mootor jõuab juba 2027. mudeliaasta Stingrayle, Grand Sportile ja Grand Sport X-ile, saades Corvette’i uueks põhijõuallikaks. Vabalthingav V8 arendab 399 kW ja 705 Nm ning kasutab 13,0 : 1 surveastet. Jõud liigub tagaratastele kaheksakäigulise topeltsiduriga käigukasti kaudu.
LS6 avab General Motorsi kuuenda põlvkonna Small Block-V8 mootorite perekonna. Chevrolet töötas mootori välja pakkumaks suurt pöördemomenti laias pööretevahemikus, säilitades vabalthingava V8 vahetu gaasivastuse. Suurem töömaht, sepistatud kolvid ja kepsud, uus õlitussüsteem ning muudetud sisselase valmistavad mootori ette ka pikaajaliseks suure koormusega sõiduks.
LS6 saabumine vaid paar aastat enne C9 eeldatavat turuletulekut muudab sama mootori kasutamise järgmises põlvkonnas loogiliseks. GM saaks nii jagada uue mootoriperekonna arenduskulu kahe Corvette’i põlvkonna vahel. See jääb siiski tehniliseks järelduseks, mitte Chevrolet’ kinnitatud tootmisplaaniks.
C8 näitab, mida LS6 suudab
Praeguse Euroopa Corvette Stingray 6,2-liitrine LT2 arendab 354 kW ja 637 Nm. 2026. mudeliaasta auto saavutab 100 km/h 3,5 sekundiga, arendab rajal 296 km/h ning kulutab WLTP järgi 12,3 l/100 km.
Uus LS6 lisab sellele 45 kW ja 68 Nm. Chevrolet kinnitas 2027. aasta USA Stingray tippkiiruseks 322 km/h ning kiirenduseks 0-97 km/h 2,8 sekundit, kui auto kasutab Z51 jõudluspaketti. Veerandmiili läbib Stingray 11,0 sekundiga.
Need tulemused ei ennusta automaatselt C9 võimekust. Uus põlvkond võib saada teistsuguse ülekandearvu, aerodünaamika, rehvid ja massi. LS6 näitab siiski, et GM suudab parandada Corvette’i kiirust ka vabalthingava mootori abil, lisamata baasmudelile turbosid ega hübriidsüsteemi.
Elektrifitseerimine kasvatab jõudlust
C9 ei pea valima V8 ja elektriajami vahel. Praegune Corvette’i mudeliperekond näitab, et Chevrolet kasutab elektrimootorit eelkõige nelikveo, kiirenduse ja kurvist väljumise pidamise parandamiseks.
Grand Sport X ühendab 6,7-liitrise LS6 esisillal paikneva elektrimootoriga. Süsteem arendab kokku 538 kW ja 902 Nm. ZR1X kasutab kahe turboga LT7 mootorit ning esisilla elektriajamit, saavutades 932 kW ja 1319 Nm. Mõlemal autol veab sisepõlemismootor tagarattaid ja elektrimootor esirattaid.
C9 võimsamad versioonid võivad raporti järgi saada kaks esisilla elektrimootorit praeguse ühe asemel. Selline lahendus võimaldaks juhtida kummagi esiratta veojõudu eraldi, parandamaks veojõu suunamist ja auto pöördumist kurvis. Chevrolet pole kahe mootoriga esisilda siiski kinnitanud.
Kahe elektrimootori lisamine kasvataks massi, jahutusvajadust ja jõuelektroonika keerukust. C9 inseneride suurim ülesanne oleks integreerida hübriidajam viisil, mis parandab ringiaega, muutmata autot kiiretes suunamuutustes raskepäraseks.
C9 arendab tõenäoliselt C8 arhitektuuri edasi
MotorTrendi info järgi ei ehita Chevrolet C9 jaoks täiesti uut platvormi. Selle asemel arendab ettevõte edasi C8 keskmootoriga arhitektuuri, vähendamaks massi ja kohandamaks konstruktsiooni tulevaste hübriidide jaoks.
Selline otsus oleks majanduslikult loogiline. C8 platvorm toetab juba vabalthingavaid ja turbomootoreid, tagavedu, elektrilise esisillaga nelikvedu ning väga erinevat jõudlustaset. C9 saaks kasutada olemasolevaid kinnituspunkte, tootmisprotsesse ja jõuülekande põhilahendust, parandades samal ajal kerejäikust, jahutust ja komponentide paigutust.
Arhitektuuri säilitamine ei tähenda tingimata väikest mudeliuuendust. Chevrolet võib vahetada suure osa kerestruktuurist, vedrustuse geomeetriast ja elektroonikast, säilitades siiski C8 põhilise keskmootoriga ülesehituse.
CX näitab disainisuunda, kuid pole C9 prototüüp
Raporti järgi mõjutab C9 välimust Corvette CX kontseptsioon. Uus seeriaauto peaks saama praegusest pehmemad ja terviklikumad jooned, säilitades samal ajal keskmootoriga auto madala nina ning jõuliselt vormitud tagaosa.
Chevrolet kinnitab, et CX ja CX.R Vision Gran Turismo annavad ideid Corvette’i tulevasele disainikeelele. Ettevõte ei kavandanud kumbagi autot seeriatootmiseks. Elektriline CX ja hübriidne CX.R kasutavad äärmuslikke jõuallikaid, aktiivset aerodünaamikat ning kontseptautole omaseid proportsioone.
C9 võib võtta üle CX-i madala esiosa, rõhutatud rattakoopad ja õhuvoolu suunavad kerekanalid. Nelja mootoriga elektriajam, ettepoole avanev kuppel ja kontseptsiooni äärmiselt madal sõitjateruum jäävad tõenäoliselt näituseauto eripäraks.
V8 annaks C9-le selge identiteedi
C9 suurim väärtus ei seisne ainult võimsusnumbris. Corvette ühendab keskmootori, vabalthingava V8 ja topeltsiduriga käigukasti paketiks, mille hind jääb USA-s paljudest eksootilistest sportautodest madalamaks.
Uus LS6 sobib sellesse valemisse hästi. Mootor pakub suurt pöördemomenti, lihtsamat klapiajamit ja traditsioonilist Ameerika V8 iseloomu. Hübriidversioonid võivad lisada elektrilise esisilla, nelikveo ja veel suurema süsteemivõimsuse, loobumata sisepõlemismootorist.
Kõige olulisem küsimus puudutab massi. C9 peab parandama kerejäikust, aerodünaamikat ja elektrisüsteemide paigutust, vältimaks olukorda, kus lisavõimsus mattub raskema auto alla. Kui Chevrolet selle tasakaalu saavutab, võib C9 jääda ka 2030. aastate alguses üheks omanäolisemaks globaalseks sportautoks.