Eesti maanteed muudetakse ekstreemsetele kliimaolude suhtes vastupidavamateks

Transpordiamet arvestab kliimanõuetega nii uute teede ehitamisel kui ka olemasolevate rekonstrueerimisel. Kaasaegsed lahendused aitavad vähendada transpordisektori süsinikujalajälge ning tagada turvalise liiklemise ka kliimamuutustest tingitud erakorralistes olukordades, nagu üleujutused, ekstreemsed temperatuurid ja tormid.

Näiteks on Transpordiamet tänavu valminud Via Baltica Pärnu–Uulu 2+2 maanteel ja Tartu maantee Neanurme–Pikknurme 2+1 lõigul juba arvestanud kliimamuutuste mõjuga. Järgmised kliimakindluse projektid hõlmavad Via Baltica Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 teid ning Paldiski maantee Harku eritasandilist ristmikku.

Transpordiameti teetaristu keskkonnahoiu koordinaator Tõnis Tagger rõhutab, et koostöös ekspertidega arendatakse pidevalt uusi lahendusi. „Et meie teed oleksid ohutud ja vastupidavad ka muutuva kliima tingimustes, peame neid ehitama arvestades uue aja tingimustega, järgima energiatõhusust ning kasvuhoonegaaside heitkogusid. Nii näiteks peavad meie teed vastu pidama valingvihmade tingimustes kui ka suvistel kuumaperioodidel,“ sõnas Tagger.

Kliimakindluse saavutamiseks viib Transpordiamet suuremate teeprojektide puhul läbi kliimakindluse analüüse ning hindab nende mõju kliimamuutustele. Projekteerimisel kasutatakse kaasaegseid andmeid ja kliimaga paremini sobivaid materjale, mis pikendavad teede eluiga ja vähendavad remondivajadust ning uute materjalide kasutust.

„Eestis projekteeritakse tulevased teed juba täna selliselt, et nad peaksid vastu ka üleujutustele, tormidele, põuale ning ekstreemsetele külma- ja kuumaperioodidele. Otsime ja rakendame uusi lahendusi, näiteks freespuru taaskasutust asfaldi katendikihtides, võimalikult suures ulatuses ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamist kohapeal ning alandatud temperatuuridega asfaltsegusid,“ lisas Tagger.

Tähtsaks peetakse ka liiklusvoogude sujuvust ja teede pikkuse vähendamist. Näiteks 5,3 kilomeetrit lühem Kose–Mäo uus tee säästab igal aastal ligi 2500 tonni CO2 võrreldes vana maanteega.

Skepast&Puhkim kliimavaldkonna ekspert Kaarel Karolin rõhutab, et teedevõrgu kohandamine ekstreemsete ilmastikuoludega on vajalik ka siis, kui kliimamõjud Eestit täiel määral ei taba. „Kliimakindel lahendus ei pea olema kallis, vaid nutikas ja tulevikku vaatav. Parimad rahvusvahelised praktikad näitavad, et looduspõhised lahendused – näiteks hekkide istutamine teeäärtele, madal haljastus ja tiikide rajamine – aitavad hoida maanteid liigse sademetevee eest. See on eriti oluline suurte hoovihmade korral, kus sellised meetmed teevad meie teed ohutumaks,“ kommenteeris Karolin.

Lisaks turvalisusele aitab kliimakindlate lahenduste kasutamine ennetada kliimamuutustest tulenevaid kahjusid ja vähendada sellega seotud kulusid. Kliimakindluse analüüsid ja nende kaasamine infrastruktuuri planeerimisse aitavad tagada ka Euroopa Liidu kaasrahastuse või selle taotlemise võimaluse.