Kindlustuspetised jäid hüvitisest ilma

Kindlustusseltsid tegid üheksa kindlustuskelmuse kohta politseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel avastati mullu 474 kindlustuspettust, millega üritati välja petta üle ühe miljoni euro. 63 protsenti kelmidest jäid hüvitisest ilma ja 30 protsendil juhtudest vähendati hüvitist.

EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul toob kindlustuspettus tavapäraselt kaasa hüvitisest ilmajäämise. „Tihti ei teata, et kindlustusandja petmine võib kaasa tuua ka kriminaalmenetluse. Tagajärjest teada saades loobuvad mõned kelmid ise hüvitisest,“ ütles Reimets.

„Pooled kelmuste summadest jäid alla 1000 euro, üle 3000 euro üritati saada kümnendikul juhtudest ja neist 12 korda oli petetav summa üle 20 000 euro. Suuremaid summasid taheti välja petta lavastatud või tahtlikult esile kutsutud liiklusõnnetuste ja vandalismi juhtumitega,“ selgitas Reimets.

Mullu kasvas liiklusõnnetusega seotud pettuste hulk, mida oli 56 protsenti kõigist kindlustuskelmustest. Suurenes ka kodukindlustuse kelmuste arv, moodustades 22 protsenti kindlustuspettustest. Neist ligi pooled olid seotud torulekete või muude veekahjudega. Sagenenud on katsed sama televiisori või muu seadme purunemise eest teisest kindlustusseltsist uuesti hüvitist küsida.

Möödunud aastal oli kõige levinum pettus valeandmete esitamine või tegelike asjaolude varjamine, mida tehti 280 korda ehk 60 protsendil juhtudest. Näiteks esitati kahjunõue enne kindlustuslepingu sõlmimist toimunud juhtumi kohta. Lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumeid oli 101 ehk 21 protsenti. Kahjusummat üritati suurendada 69 korral. Trauma või vigastuse kelmused moodustasid neli protsenti ja sama palju oli vandalismi pettusi.