.

Vaata, miks peaks mootorrattur hoidma lubatud kiirust ja vältima radade vahel sõitmist

Mootorratturil on liikluses vähem kaitset ja vähem eksimisruumi kui autojuhil. Seetõttu võivad kiiruseületus, sõiduradade vahel liikumine ja teiste sõidukite varjust tehtud manöövrid muuta ohtliku olukorra kiiresti raskeks liiklusõnnetuseks.

Kui mootorrattur liigub lubatust kiiremini või vahetab rada kohas, kus seda teha ei tohi, vähendab ta teiste juhtide võimalust tema liikumist õigel ajal märgata ja hinnata. Eriti ohtlik on liikuda sõidukite vahel või ilmuda teiste juhtide vaatevälja teise sõiduki varjust. Sellisel juhul võib autojuht alustada pööret või muud manöövrit veendumuses, et tee on vaba, kuigi tegelikult mootorratas läheneb suure kiirusega.

Eelmisel aastal juhtus Tallinnas Sõle tänaval liiklusõnnetus, kus otse liikunud mootorratas sõitis otsa vasakpööret teinud autole. Ekspertiisi järgi liikus mootorratas enne pidurdamist umbes 73 km/h ning kokkupõrke hetkel 67 km/h.

Autojuht ei saanud vasakpööret alustades märgata mootorratast, mis liikus sel hetkel veel teise sõiduki taga. Kuna mootorrattur ületas kiirust ja tegi keelatud reavahetuse, jäi õnnetuse põhjustajaks mootorrattur.

Rattur jäi kusjuures ellu ja talle määrati 680-eurone rahatrahv ning lisaks tuli tasuda 731 eurot ekspertiisikulu.

Sõle tänava juhtumi andmetel vajab 73 km/h liikuv mootorsõiduk peatumiseks umbes 20 meetrit rohkem maad kui 50 km/h liikuv sõiduk. Linnaliikluses võib just see vahe otsustada, kas olukord lõpeb ehmatuse või avariiga.

Your browser does not support the canvas element.