.	Rehvid ja veljed, löökauk

Linn: petised üritavad löökaukudest põhjustatud kulusid üle hinnata

Oht, et keegi oma auto löökaugus ära lõhub, on üha väiksem – nelja aastaga on kahjunõuete arv vähenenud kaks korda. Mõned sohvrid aga loodavad ikkagi auto kulumise või hoopis teise õnnetuse pealt linnalt raha välja petta.

Keskmiselt esitasid autojuhid eelmisel aastal teeaukude tõttu lõhutud autode pärast linnale 32 kahjunõuet 12 800 euro eest, samas kui 2017. aastal oli nõudeid 71 ja linnalt taheti enam kui 41 000 eurot.

Süüdimatud valed

Ette tuleb aga pettuseid, kus inimesed soovivad oma niigi korrast ära autot linnalt saadud rahaga korda teha või valetavad kahjusumma suuremaks. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule kinnitusel tulevad sellised valed menetluse käigus välja. "Meenub üks juhtum, kus nõuti võrdlemisi kallite velgede ja rehvide hüvitamist, aga unustati mainida, et kahjujuhtumi ajal olid all sõidukil hoopiski odavad talverattad," rääkis Sulg. "Sageli kirjutatakse remondiarvetele töid või varuosade vahetamist, mis ei ole seotud kahjujuhtumiga. Soovitakse isegi kompensatsiooni loomuliku kulumise eest."

Kõige levinum probleem on, et soovitakse kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab konkreetsega juhtumi käigus tekkinud kahju. "Kui löökaugust läbi sõitmisel kahju tekib, pöördub inimene remonditöökotta, mis tuvastab ka igasuguseid muid probleeme, ja omanikud üritavad linnalt välja nõuda kahju sõiduki remontimiseks," selgitas keskkonna- ja kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Natalja Kutepova. "Aga tihti ei ole kogu kahju konkreetse juhtumiga seotud."

Lisaks on omanikud nõudnud, et linn hüvitaks kogu auto turuhinna alusel. Uurimise käigus on aga selgunud, et sõidukil puudub juba ammu ülevaatus või liikluskindlustus, mistõttu on sellega sõitmine keelatud. Omanikud üritavad siis raha saada, sest auto nõuetele vastavaks remontimine läheks mitu korda kallimaks, kui sõiduk maksab. Tehniliselt mittekorras sõidukit ei saa hinnata turuväärtuse alusel.

Linn ei maksa kahju eest ka siis, kui sõidukijuht on kas osaliselt või täielikult süüdi liiklusõnnetuses ja rahalise kahju põhjustamises. "Kas ei järgita liikluseeskirju või jäetakse toimunud liiklusõnnetusest teavitamata," märkis Sulg.

On esinenud ka juhtumeid, kus autoomanik täiesti süüdimatult valetab ning oma vale kaitsmiseks suisa kohtusse pöördub. "Meenub üks mõne aasta tagune juhtum, kus kahjunõude esitanud isik sõitis juulis 2016 talle kuuluva sõidukiga Järvevana tunnelisse, ja kuna samal ajal oli tunnelis paduvihma tõttu üleujutus, siis sõiduk seiskus ja sai kahjustada," rääkis Kutepova. "Kuna üleujutus on vääramatu jõud, mitte linna süü, jätsime kahjunõude rahuldamata ja lugupeetud kodanik pöördus kohtusse. Omanik väitis, et auto on pöördumatult kahjustatud, see ei kuulu taastamisele, ning soovis sõiduki maksumuse korvamist. Kohtumenetluse käigus sõidukit kontrollides avastasime, et sama omanik oli sõidukile teinud edukalt nii tehnoülevaatuse kui ka ostnud liikluskindlustuse, seega oli auto täiesti sõidukõlblik ja inimene üritas sel viisil lihtsalt linnalt raha saada."

 

Tihti lõhuvad hoolimatu sõidustiiliga autojuhid ise oma sõiduki ning üritavad siis süü linna kaela ajada. Kangur leiab, et autojuhid saaksid ise ennast kahjude eest kaitsta, järgides lihtsalt liiklusseadusega ette nähtud reegleid.

Sohvrid pimedad ja kurdid?

"Alustame kasvõi sellest, millise kiirusega linnas sõidetakse – 50 km/h ei sõida peaaegu keegi, ikka kiiremini, ja see hakkab kohe asjaolusid mõjutama," ütles ta. "Kui juht ületab kiirust juba 10 kilomeetrit tunnis, on see tegelikult väga palju ja tal võivad mitmed asjaolud märkamata jääda. Lisaks on kindlasti probleemiks mobiiltelefonide kasutamine ja muude kõrvaliste asjadega tegelemine sõidu ajal. Liikluses tulevad välja ka antisotsiaalse käitumisega juhid, kes vilistavad kõigile reeglitele, sõidavad ilma juhtimisõiguseta, on joobes ja nii edasi. Küllap on nende hulgas ka selliseid, kes esitavad valekaebusi. Selliseid juhte on umbes kaks protsenti kogu elanikkonnast."

Linnale esitatud kahjunõudeid on lisaks löökaukudele põhjustanud ka lahtised, puuduvad või kehvasti kinnitatud settekaevude kaaned, libedus, tormimurd ja kukkumised. Viimaste aastate statistika põhjal võib öelda, et neist omakorda vastab kahjunõude tingimustele enamasti umbes veerand või veelgi vähem – näiteks 2019. aastal esitati kokku 131 kahjunõuet 121 834 euro eest, ent rahuldati neist vaid 41 nõuet summas 29 208 eurot.

Kutepova sõnul suhtub linn kõikidesse kahjunõude avaldustesse äärmiselt tõsiselt ning menetleb neid koostöös politsei, kindlustusseltside jt, et võimalikud valetaotlused kiirelt välja praakida ja õiged kahjukannatajad saaksid hüvitist võimalikult kiiresti.

Üldiselt jäävad inimeste tagasinõuded teedel lõhutud autode pärast vahemikku 10 000 – 25 000 eurot ning sageli on tegemist on teel asuva rajatise omaniku süüga. Kui tegu on nt veefirma, tee-ehitusfirma või hooldusfirma süül juhtunuga, esitab linn lepingu nõuete rikkumise tõttu omakorda tagasinõude ettevõttele, mis kokkuvõttes kulud kandma peab. "Näiteks teetööde kohas on terav kaeviku- või asfaldiserv, freesitud asfaldisse on tekkinud ohtlik löökauk või teel asub tee-ehitusmaterjale, mis ei ole nõuetekohaselt tähistatud," loetles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Mullu rahuldas Tallinn eri põhjustest tingitud kahjunõudeid 31 juhul kokku 224 462 euro eest ehk vähem kui varasematel aastatel. Õnnetustes süüdi olnud firmad on linnale tagastanud 23 156 eurot, mis tähendab, et linn on pea 1000 euroga "plussis".

Kuidas kahjunõuet esitada?

Kahjunõude esitamiseks tuleb täita avaldus, millele lisada kahju olemust ja suurust tõendavad dokumendid. Ei ole oluline, kas kahjunõude esitaja on tallinlane või mitte – oluline on, et kahju on tekkinud Tallinna linna omandis oleval teelõigul.

Täpsem info https://www.tallinn.ee/Teenus-Kahjunoude-esitamine ja tel 645 7820.