.Politsei

Pea pooled politseinikud on roolis magama jäänud

Herdo Kala küsitles Tallinna Ülikoolis diplomitööd kirjutades 157 patrullpolitseinikku, kellest 46 protsenti tunnistas, et on öisel ajal alarmsõidukit juhtides mikrounne vajunud. Mikrouni on seisnud, kui inimene korraks suigub: tähelepanu hajub, pea vajub rinnale või kuklasse, pilk klaasistub. Mikrouni võib kesta 2–20 sekundit, kõige sagedamini neli-viis sekundit, vahendab Pealinn. Kuigi politseiniku töögraafik tagab teoreetiliselt piisava puhkeaja nii enne kui ka pärast tööd, väsivad korrakaitsjad pika vahetuse ajal mõnikord nii ära, et silm vajub autoroolis kinni.

Väsinuna tunneb ennast öises patrullvahetuses enamik politseinikke, seda tunnistas 90 protsenti vastanutest.

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht, politseikapten Taavi Kirss tunnistas, et temagi on kümneaastase välitöö jooksul alarmsõidukis mikround maganud. "Ma arvan, et seda on juhtunud paljude politseinikega, samamoodi nagu seda on juhtunud ka teiste öösel tööd tegevate inimestega. Politseinik on samasugune inimene nagu kõik teised ja inimene on loodud öösel magama," nentis Kirss.

Patrullpolitseiniku töövahetus kestab enamasti 12 tundi, tavaline öövahetus algab kell 20 ja kestab hommikul kella 8-ni.

 

Öised patrullid väsitavad

"Väsimus tekib just vahetuse hommikupoolses otsas. Patrullpolitseiniku töös vahelduvad kriitilised situatsioonid rahulikuma ajaga ja see kurnab keha ära. Kui on palju väljakutseid, sul on tööd ja toimetamist, siis ei pane väsimust tähelegi. Aga kui on rahulikum moment ja sõidad patrullautoga ringe, siis võib väsimus võimust võtta," rääkis Kirss.

Ta lisas, et ajapikku hakkavad öised patrullid politseinikke aina rohkem väsitama. "Kui alustasin tööd noore politseinikuna, oli organism paremas seisus ja kõik tundus lihtsam. Aastaid hiljem võib öise vahetuse hommikune periood olla ikka päris keeruline."

Rohkem kui kolmandik diplomitöö küsitlusele vastanud patrullpolitseinikest on sattunud alarmsõidukiga liiklusõnnetusse, kuid vaid neli protsenti tunnistas, et õnnetuse põhjus oli väsimus.

Politseikapten Kirss ei mäleta oma teenistusajast juhtumit, kui alarmsõiduki juht oleks üleväsimuse pärast liiklusõnnetusse sattunud. "Mul endal ei ole sellist õnnetust juhtunud – jumal tänatud! – ja mul pole infot ka selle kohta, et mõnel kolleegil oleks juhtunud," lausus Kirss Postimehele.

 

Autos magada on keelatud

Patrullpolitseinikele on 12-tunnise vahetuse jooksul ette nähtud üks tunniajane paus, lisaks iga kolme tunni järel kümneminutiline vaheaeg. Kui alarmsõiduki roolis olev politseinik tunneb väsimust, saab ta selle peletamiseks üsna palju teha. Üks võimalus on paluda paarimehel asuda rooli enda asemele, teine võimalus on teha peatus ja hingata värsket õhku.

"Võimalusel saab jätta auto seisma ja partrullida jalgsi, vaadata väljas ringi. Võib võtta oma kümneminutilise puhkepausi. Kohvipaus aitab alati," loetles Kirss.

Patrullautot mõnele kõrvaltänavale parkida ja autos magada on politseinikel keelatud. "See ei ole okei, selline asi ei näe hea välja. Kui politseinik tunneb vajadust vahetuse ajal ette nähtud tunniajase pausi jooksul magada, on tal võimalik teha seda jaoskonnas. Tänaval politseiautos magamine näeks ikka väga halb välja," tõdes Kirss.

Politseikapten lisas, et Tallinna Kesklinna politseijaoskond on üks Eesti suurima väljakutsete arvuga jaoskondi, nii et enamasti patrullil vahetuse ajal tegevust jätkub ja väsimus ei tule meeldegi. Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonnas on patrullide töögraafikud koostatud nii, et nii enne kui ka pärast vahetust on tagatud piisav aeg väljapuhkamiseks. Nii enne kui ka pärast 12-tunnist vahetust on patrullpolitseinikel 12 tundi vaba.

Your browser does not support the canvas element.