Proovisõit - Volkswagen T-Roc
Volkswageni väike linnamaastur T-Roc jõudis avalikkuse ette juba kaugel 2017. aastal ning läbis nüüdseks ka väikese uuenduskuuri. Tavaliselt kui mudeliga on kõik enam-vähem korras, siis eluea keskel sellesse suuri muudatusi tegema väga ei kiputa. Sedapuhku ongi nii, T-Roc müüb hästi ning koonukohendusega sisseviidud erinevusi tuleb tikutulega taga otsida.
Ninaosa suurim üllatus on ühest tuledeplokist teise viiv LED riba. Viimase aja uued mudelid kannavad säärast reeglina päras, kuid sakslased disainisid selle ette. Uue kujuga on ka põrkeraud. Ka taga hakkab silma teistsugune stange, lisaks tumedamad tuledeklaasid ning dünaamilised suunatuled. Kõikides varustusastmetes pakutakse LED esitulesid, lisaraha eest saab tellida ka vastusõitja pimestamist vältivad kaugtuled.
Lisaks kõigele ülaltoodule pakutakse auto välimuse efektsemaks muutmiseks uusi kerevärve ning valuvelgi.
Sisemuses tuli armatuurlaua põhijooned ümber kujustada tegemaks ruumi uuele suurele puuteekraanile. See tähendab, et süsteem on varasemast suurem ja funtsionaalsem, kuid pole enam nii kenasti armatuurlaua keskele integreeritud – see leidis omale koha ventilatsiooniavade kohale. Sarnast lahendust kasutavad oma mudelitel suur osa tootjatest, seega mingit jalgratast Volkswageni disaineritel leiutada polnud vaja.
Juhi ees asuvat digitaalse näidikutepaneeli info mahtu saab üsna suurtes piirides isikupärastada ning lasta endale nina ette kuvada just seda infot, mis antud ajal kõige suuremat huvi pakub. Soovi korral võib kogu ala katta kasvõi navigatsioonisüsteemi kaardi ja juhistega.
Vanad füüsilised kliimaseadme juhtnupud asendati puutetundlikega, temperatuuri reguleerimine võib ilma pilku teelt ära viimata osutuda päris keeruliseks tegevuseks -„slider” näeb kahtlema väga äge välja, kuid sõrme täpselt vajaliku kraadi saamiseks ilma silmaga vaatamata õigesse kohta lohistada suudab vaid tõsiselt pühendunud kasutaja.
Samas võeti kasutusele pehmemad viimistlusmaterjalid, mis olgugi, et plastikust, näevad välja juba oluliselt paremini. Kasutatud õmblusmustrid jätavad mulje justkui oleks tegu juba päris nahaga. Uued viimistlusmaterjalid jõudsid ka mujale ning nii võibki nentida, et uuenenud T-Roci interjöör näeb välja oluliselt peenem ja šikim. Siiski leiab ka läikivast plastikust pindu, kuhu vajutatud näpujäljed vägagi silma paistavad.
Esimesed istmed pakuvad piisavalt mugavust ja reguleerimisvõimalusi. Madalamates varustusastmetes tuleb seda teha käsitsi, lisaraha välja käies saab juba ka elektrilised võimalused. Aga sobiva sõiduasendi leidmisega kummalgi puhul probleeme pole. Ruumi jagub nii ees kui taga. Tagumine keskmine iste võimaldab ka keskmiselt pikal inimesel üsna rahulikult pikem maa maha sõita, kuigi see asub kõrvalistmetest kõrgemal ning on tuntavalt kõvema padjaga. Tagumise istmerea seljatugesid saab lisapagasi vedamiseks 60:40 proportsioonis alla lasta.
Uuenenud T-Roci juhitavuses pole midagi muutunud ja seda võib kahtlemata positiivseks pidada. Üldiselt võibki öelda, et enamik Volkswageneid kvalifitseeruvad hästi juhitavateks ning selles osas mõistetakse latti kõrgel hoida. Samas pole linnamaastur jälle mingi sportlasetüüp ning põhirõhk pannakse tänapäeval ikkagi peamiselt ökonoomsusele. Seetõttu tuleb sõiduomadusi just kontektist lähtuvalt vaadata. Kõnealune auto saab hästi hakkama nii linnas, kui maanteel. Jäigemapoolsema vedrustuse toimetamist ka auklikumal teel pole pea üldse kuulda nagu ka tuulemüra lubatud sõidukiiruste juures.
Mootorite valik koosneb 1,5- ja 2,0-liitristest agregaatidest. Bensiini põletavad 1,5-liitrised turbomootorid arendavad 150 hobujõudu ning kaheliitrised kas 190 või 300 hobujõudu. Too viimane kuulub tippversiooni T-Roc R mootorikatte alla. Suurema mootoriga versioonid on siin kõik nelikveolised. Raskema kütuse põletajaid esindab siin kaheliitrine turbodiisel oma 150 hobujõuga. Saadaval nii esi-, kui nelikveolises konfiguratsioonis. Huvitaval kombel ei toonud mudeliuuendus kaasa mingit elektrifitseerimist – ei mingeid hübriide või veel enam puhast elektrimootorit T-Rocile ei pakuta.
Tähtsamad positsioonid tehniliste andmete tabelist: pikkus 4251, laius 1819 ning teljevahe 2590 millimeetrit. Pagasiruumi maht alates 445 liitrist. Konkreetne proovisõiduauto oli 150-hobujõulise 1,5-liitrise TSI turbomootori ja 7-astmelise TSG kastiga esiveoline mudel, mis paberite järgi kiirendab kuni sada kilomeetrit tunnis 8,6 sekundiga. Selle modifikatsiooni tippkiiruseks lubatakse 205 km/h keskmiseks kütusekuluks 6,3 liitrit saja kilomeetri kohta.
Võimalikke varustusastmeid on neli: Life, Style, R-Line ja R. Viimane on pisut teisest klassist ning hinnadki vastavad. Kõigele lisaks pakub Volkswagen T-Rocile tervet nimekirja lisavarustust, mis võimaldab auto muuta juba konkreetse ostja soovidele vastavaks. Tuleb vaid jälgida, et hinnalipik seejuures ülemäära suureks ei kasvaks. Kõige minimaalsemal juhul kirjutatakse sinna 28125 eurot. R-Line’i hinnad algavad 32468 eurost. Üsna korralikus varustuses R-Line’i demoauto maksumus oli 37713 eurot.